Arutelu:Friedrich Nietzsche

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Võib-olla eksin, aga tundub, et Andrus Tooli autoriõigusi rikutakse sellega (kui temalt pole luba küsitud). Tegemist on nimelt tema netis üleval oleva loenguteksti ("19. sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia" 3.loeng; www.ut.ee/flfi, õppematerjalid) võrdlemisi täpse koopiaga, mille koostamine nõudis kindlasti üksjagu vaeva...Ehk võiks vähemalt nimi juures olla? E.

  • Artikkel ei ole Andrus Tooli pealt maha kirjutatud. Või kui, siis milline koht? A.
Võib-olla on Trubetsky Tooli pealt maha kirjutanud? Andres 21:08, 14 Mar 2005 (UTC)
Heitsin nüüd pilgu mõlemale tekstile ega leidnud mitte ühtegi kokkulangevust. Tool räägib Nietzsche filosoofiast, siin on juttu tema eluloost. Andres 14:45, 15 Mar 2005 (UTC)

Sõna "dionüüslane" peaks kuidagi selgitama, muidu ta ei ütle midagi, eriti artikli alguses. Andres 11. veebruar 2006, kell 19.14 (UTC)


Vaatan, et Nietzsche teosed on paigutatud üsna kaootiliselt, tuleks jõuda mingile konsensusele, kas liigitada kirjandusteosed, filosoofia või luua filosoofilised teosed kategooria või ... , ettepanekud ? --Dj Capricorn 15. veebruar 2006, kell 18.09 (UTC)


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 01:55 (EEST)[vasta]

Artikli avalauses väidetakse, et Nietzsche oli saksa filosoof. Samas artiklisse hoolikalt lisatud tsitaadid tahavad tõestada, et ta pidas end ükskõik kelleks, ainult mitte sakslaseks. Kes ta siis oli? Kas poolakad peavad teda enda omaks, nagu Kopernikust? --193.40.110.5 14. juuni 2018, kell 14:46 (EEST)[vasta]

Ma küsisin enne midagi, millele ei reageeritud. Eemaldasin viited poolakatele, Vennaskonnale, Trubatšokile, anarhismile ja Bakuninile. Usun, et artikkel sai selle tagajärjel tasakaalustatum. --193.40.110.5 3. juuli 2018, kell 14:18 (EEST)[vasta]

Võeti välja tsitaadid[muuda lähteteksti]

Nietzsche, “Ecce homo”: "Ja ometi olid minu esivanemad poola ülikud. /---/ Mõeldes sellele, kui sageli mind reisidel ja seejuures poolakate eneste poolt poolakana on võetud, kui harva mind aga sakslaseks peetakse, võiks arvata, et minus on sakslast vaid pritsmete jagu."

Nietzsche, “Ecce homo”: "Mõned tõeliselt kõrge harituse näited, mida ma Saksamaal olen kohanud, olid kõik prantsuse päritolu, esmajoones proua Cosima Wagner, kõigi minuni kostnute seas kaugelt kandvaim hääl maitseküsimustes. /---/ Olles oma süvainstinktidelt nii võõras kõigele saksapärasele, et isegi sakslase lähedus minu seedimistegevust pärsib, kujunes mu esimene kokkupuude Wagneriga ka esimeseks vabaks hingetõmbeks minu elus: ma tajusin, ma austasin temas välismaad, kehastunud protesti kõigi “saksa vooruste” vastu, nende vastandit. Meie, viiekümnendate aastate sumbunud õhustiku lapsed, oleme paratamatud pessimistid kõige selle suhtes, mida seob sõna 'saksa'; me ei oska olla midagi muud kui revolutsionäärid – me ei tunnista ühtegi olukorda, kus pinnale ujub pugeja. Mulle on täiesti ükskõik, kas ta täna teistes värvides mängib, kas ta nüüd sarlakpunast kannab ja enesele husaarivormi selga ajab… Hüva! Wagner oli revolutsionäär – ta jooksis ära sakslaste juurest. Artistil ei ole Euroopas teist kodumaad peale Pariisi: kõige viie kunstimeele délicatesse’i, mida Wagneri kunst eeldab, head nina nüansside peale, psühholoogilist morbiidsust kohtab ainult Pariisis. /---/ Veel mõni sõna eriti valitud kõrvadele: mida ma muusikast tegelikult otsin. Et ta oleks hele ja sügav kui oktoobripärastlõuna. Et ta oleks iseäralik, ülekeev, õrn, et ta oleks väike kena alatu ja sulnis naine… Mitte eales ei nõustu ma sellega, et sakslane üldse võiks teada, mis on muusika. Need, keda saksa helikunstnikeks hüütakse, on eesotsas suurimatega välismaalased, slaavlased, horvaadid, itaallased, hollandlased – või juudid: vastasel korral tugevat, väljasurnud tõugu sakslased, nagu Heinrich Schütz, Bach ja Händel. Mina ise olen ikka veel piisavalt poolakas, et Chopini vastu kogu ülejäänud muusika ära anda; kolmel põhjusel teeksin ma erandi Wagneri Siegfriedi-idüllile, võib-olla ka mingile osale Lisztist, kes oma õilsate orkestri-aktsentidega teistele heliloojatele silmad ette annab; viimaks veel kõigele, mis sündinud sealpool Alpe – siinpool…"

Nietzsche, “Ecce homo”: "Mida ma Wagnerile eales ei andestanud? Seda, et ta saksluseni laskus, et ta riigisakslaseks hakkas… Niikaugele kui laotub Saksa, laostub ka kultuur. /---/ See, mis meid lähendab, nimelt kannatuste, ka teineteisele valmistatud kannatuste säärane sügavus, milleks selle sajandi inimesed ei ole suutelised olnud, hoiab meie nimed ikka ja igavesti koos; ja niisama kindlalt kui Wagner olen ka mina sakslaste jaoks vaid arusaamatus ning jään seda alati olema. /---/ Mis oli juhtunud? – Wagner oli saksa keelde tõlgitud! Wagneriaan oli Wagnerist jagu saanud! – Saksa kunst! Saksa meister! Saksa õlu! Meie teised, kes me liigagi hästi teadsime, ükspäinis millistele rafineeritud artistidele, ükspäinis millisele maitsekosmopolitismile Wagneri kunst kõneleb, olime endast väljas, leides nüüd eest saksa “voorustega” ehitud Wagneri. /---/ Tõepoolest, ihukarvu püsti ajav seltskond! Nohl, Pohl, Kohl [kapsas, jama], kaale ja kapsaid ja graatsiat in infinitum [lõpmatuseni]! Kõik värdjad üheskoos, isegi antisemiit ei puudu. – Vaene Wagner! Kuhu ta oli sattunud! – Oleks veel, et sigade, aga ei, sakslaste sekka! Järelpõlvedele õpetuseks peaks nüüd ühest ehtsast bayreuthlasest topise tegema, veel parem, ta piiritusse pistma, sest spiritus’t [hing, vaim, piiritus] siin napib –, ja alla kirjutama: nii nägi välja “vaim”, millele rajati “Riik”."

21. jaanuaril 1889 koostati Jena vaimuhaigete ravimisasutuses Nietzsche kohta protokoll, kus üliinimese loojast anti üksikasjalik füsioloogiline kirjeldus kuni tema hambakiristuse laadini. See algas järgmiselt: "Suur mees (1 m 71), muskulatuur ja rasvakord keskmine. 132 naela. Pruunid juuksed, mittetihedad. Värvkile pruunikasroheline. Parema kõrva pikkus – 5,8, pahema – 5,6. Kolba ümbermõõt – 57 cm…"

Nietzsche, “Ecce homo”: "Ilmaasjata ei kutsuta poolakaid prantslasiks slaavide seas. Šarmantne venelanna ei kõhkle hetkekski minu kuuluvuses. Pidulikuks muutuda mul ei õnnestu, parimal juhul lõpeb kõik kimbatusega… Saksikult mõelda, saksikult tunda – olgu muuga, kuidas on, kuid see käib mul üle jõu…"

Ursus scribens (arutelu) 3. juuli 2018, kell 15:20 (EEST)[vasta]