Kontseptuaalkunst

Allikas: Vikipeedia

Kontseptuaalkunst (kontseptualism, ideekunst; kontseptsioon 'käsitlus', 'vaadete süsteem') on kunstivool, millele on kõige tähtsam idee.

Kunstis on alati hinnatud ka ideid. Kontseptuaalkunstis jõuti aga sinnamaani, kui teoste tegemisest loobuti ja keskenduti ainult teoseideede esitamisele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Juba tuntud minimalist Sol LeWitt väitis 1967. aastal, et idee või kontseptsioon on kunstis kõige tähtsam ja et see, kuidas teos välja näeb, ei ole eriti oluline.

Kontseptualismi alguseks võib pidada 1958. aastat, kui Pariisis Iris Clerti galeriis toimus näitus "Tühjus". Näituse külastajad leidsid eest täiesti tühja galerii.

Tunnusjooned[muuda | muuda lähteteksti]

Ideid esitati tihti skeemide, jooniste või fotomontaažide abil. Kõike püüti edasi anda võimalikult primitiivselt.

Kunst koosneb ideest; milline see idee on, ei ole aga eriti tähtis. Samuti peetakse lugu idee ülimast lihtsusest ja sellest, et idee ei peagi ilus olema.

Oma sõnade järgi püüdsid kontseptualistid kriitikutest kui parasiitidest vabaneda ja ise oma teoseid sõnastada.

Tsitaate[muuda | muuda lähteteksti]

Kui keegi ütleb, et miski on kunst, siis see ongi kunst.

Donald Judd

Kontseptualistid on pigem müstikud kui ratsionalistid. Nad jõuavad lahenduseni, kuhu loogika abil ei jõua.

Sol LeWitt

Kuulsamaid kontseptualiste[muuda | muuda lähteteksti]

Marcel Duchamp[muuda | muuda lähteteksti]

Marcel Duchamp (1887–1968) oli esimene tõeline[viide?] kontseptualist.

Joseph Kosuth[muuda | muuda lähteteksti]

Joseph Kosuth (sündinud 31. jaanuar 1945) on mõjukaim kontseptuaalkunstnik.

Kosuth maalis definitsioone entsüklopeediatest. Tema tuntuim teos on "Üks ja kolm tooli", mis kujutab endast tavalist vabrikus valmistatud tooli, fotot sellest toolist ja fotosuurendust tooli definitsioonist. Seda Kosuthi teost näib vaatajalt küsivat, mis annab paremini edasi tooli olemust. On ese, pilt sellest ja definitsioon samaväärsed?

1965. aastal hakkas ta looma taieseid, milles pani kokku neoontorud, fotod ja sõnad. 1969. aastast hakkas ta teostes kasutama reklaamtahvleid ja ajalehtede reklaamilehekülgedelt pärit lausekatkeid.

1969 avaldas ta raamatu "Kunst pärast filosoofiat" (Art after Philosophy), milles ta võttis kokku kontseptualistliku kunsti põhimõtteid.

Kosuthi arvates peab olema kunsti defineerimine tautoloogiline, sest kunst peab ennast ise tõestama.

Art & Language[muuda | muuda lähteteksti]

Art & Language (Keel ja Kunst) oli Briti kunstirühmitus, mis tegeles kunstilingvistika analüüsimisega ning vastas kunsti kaudu kriitikale.

John Baldessari[muuda | muuda lähteteksti]

John Baldessari (sündinud 17. juuni 1931) maalis musti ja valgeid maale, kuhu oli korralike tähtedega maalitud tema mõtted kunstist.

Arman[muuda | muuda lähteteksti]

Prantsuse päritolu ameerika kunstnik Arman (Armand Pierre Fernandez; 17. november 192822. oktoober 2005) kuhjas kõikvõimalikke esemeid ja nimetas nendest tekkinud hunnikuid akumulatsioonideks. Lõpuks teatas ta: "Täna hommikul signeerisin ma oma suurima akumulatsiooni – New Yorgi linna."

Joseph Beuys[muuda | muuda lähteteksti]

Joseph Beuys

Sakslane Joseph Beuys (12. mai 192123. jaanuar 1986) oli performance'i-kunstnik, kontseptualist ja poliitik, kes korraldas galeriides loenguid, kus ta selgitas oma seisukohti tahvlite peal. Talle kuulub ka kuulus ja paljukasutatud lause, et "igaüks on kunstnik". Tema seisukoht seejuures on aga, et loovus avaldub kõigis inimeste tegevusvaldkondades ja et iga inimene on võimeline millegi loomiseks.

Tema tuntuim performance on "Kuidas seletada pilte surnud jänesele".

Sol LeWitt[muuda | muuda lähteteksti]

Sol LeWitt (9. september 19288. aprill 2007) lõi naturaalseid materjale kasutades võrgustikke ja mooduleid, mis olid kõige lihtsamate geomeetriliste vormidega.

Donald Judd[muuda | muuda lähteteksti]

Donald Judd (3. juuni 192812. veebruar 1994) oli Ameerika kontseptualist ja minimalist, kelle loomingule oli tavapäraseks metalli kasutamine ja järgnevuste otsimine. Nagu paljud teised minimalistid, lasi ka Judd tihti oma teosed jooniste alusel professionaalidel valmistada. see kattus ka ühe kontseptualismi tingimusega, mis väitis, et teose valmistamine on väheoluline protsess võrreldes teose idee loomisega.

On Kawara[muuda | muuda lähteteksti]

On Kawara (sündinud 1. veebruaril 1933) on Jaapani kontseptuaalkunstnik, kes elab 1965. aastast New Yorgis.

Temale on iseloomulikuks kuupäevamaalide sari, kus iga järgneva kuupäeva juures on ka samast päevast pärinev ajaleheväljalõige.

Ta lasi postkaartidel välja sarja, mida ta iga päev kellelegi saatis ja kuhu oli peale märgitud tema täpne ärkamise kellaaeg.

Teisi kontseptualiste[muuda | muuda lähteteksti]

Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

+ Aitas hoogustada üldist kunstielu.
+ Fotomaterjalide ilmumine tippgaleriide seintele.
+/- Hävitas viimasedki kunsti piirid.
- Selle vooluga ei saanud kaua tegeleda, kuna varsti oli inimeste üllatamine millegi uuega väga raske.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]