Fotomontaaž

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Fotomontaaž (inglise photomontage) on mitme foto või nende osade ühendamine tervikuks.

Kui pildistamise ajal ei õnnestu õiget foto kompositsiooni tabada, saab puudujääki fotomontaaži teel korvata, mis ühtlasi annab fotograafile avara võimaluse pildi loominguliseks kujundamiseks. Eriti palju rakendatakse fotomontaaži kommertsfotos – foto ilmekuse suurendamiseks, fotoplakatite valmistamiseks, põhimotiivi ühest keskkonnast teise ülekandmiseks jne.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesena kasutas oma töödes montaaži prantsuse piltnik Gustave Le Gray (1820–1882), kes lisas oma merefotodele pilved simultaankopeerimise abil. Gray leidis sellega tunnustust kogu maailmas, kuna tema töö näitas, et on võimalik oma pilti vastavalt soovile muuta ja parandada. Teisena leidis suurt tunnustust fotomontaaži kasutamisel inglise piltnik Oscar Gustave Rejlander (1813–1875), kes 1857. aastal monteeris pildi 30 negatiivist. Saksa graafik John Herzfeld (1891–1968) on tuntud poliitilise fotomontaaži viljeleja. Nüüdisajal paistavad mitmekesiste võtetega silma Jerry Uelsmann (1934), Paul De Nooijer (1943).

Paljude fotomontaažide põhieesmärgiks on sõnum. Peatähelepanu on pööratud sisule, süžeele ja loo jutustamisele. Selle kõige ehedamaks näiteks on poliitiline montaaž, kus peatähelepanu on edastataval teatel ning selle tingimusteta kohalejõudmisel.

Esmalt kasutati fotomontaaži eelkõige loodusmotiivide täiustamiseks ja grupifotode kokkumonteerimiseks. 20. sajandi esimesel veerandil hakati fotomontaaži kasutama hoopis mitte enam reaalsuse taasloomiseks, vaid vastupidi – sellest eemaldumiseks.

Kleepmontaaž[muuda | muuda lähteteksti]

Pilt kleebitakse kokku mitmest fotost ning olulisim on seejuures säilitada ühtne perspektiiv. Kleepmontaaž jaguneb omakorda aplikatiiv- ja panoraammontaažiks.

Aplikatiivmontaaž valmistatakse üksikuist fotopaberile kopeeritud kujundeist, montaažielementidest, kusjuures lõplik montaaž peab kujutama kvalitatiivset uut kompositsioonilist lahendust. Üldjuhul kaotavad reproduktsioonfotol toonid palju oma jõust ning foto ilmekus ja värskus väheneb.

Panoraammontaažil monteeritakse mõningaid panoraamvõtteid positiividest. Monteerida võib sama objektiiviga, samast võttepunktist, samal ajal ja samale materjalile tehtud pilte

Optiline montaaž[muuda | muuda lähteteksti]

Optilisel montaažil toimub üksikkujundite liitmine tervikuks fotograafiliste meetodite abil. See võib toimuda kas pildistamise käigus, spetsiaalse montaažinegatiivi valmistamisega või positiivprotsessis, kus kopeerimine toimub mitmelt negatiivilt üheaegselt või kordamööda.

Negatiivmontaažil liidetakse üksikkujutised kas pildistamisel samale negatiivile või liidetakse mitu negatiivi või diapositiivi lõpliku liitkujundi saamiseks fotopaberil.

Positiivmontaažil liidetakse üksikkujutised kokku positiivprotsessina.

Subjektiivne fotomontaaž – pealtnäha tõeline ja laitmatu foto, ent sisus peitus alati mõni paradoks või üllatusmoment. Peamised viljelejad sakslane John Herzfeld ja hispaanlane Josep Renau.

Fotomontaaž Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eelmise sajandi esimesel kolmandikul said Eestis populaarseks eelkõige pühade-, õnnesoovi- ja mälestuskaardid, kus pilt oli mitmest fotost kokku monteeritud. Eestist võib peamiselt leida graafilist montaaži, mis valmistamiseks ei nõudnud erilist oskust. Graafilise montaaži näide vendade Parikaste näol, teoses "Paul Pinna rollidest“, kus ühel fotol oli ühest inimesest kokku monteeritud 42 erinevat pilti.

Kunstnikke[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]