Tadžikistan: erinevus redaktsioonide vahel

	Tadžikistani Vabariik
	Tadžikistani lipp Tadžikistani vapp
Pealinn	Dušanbe
Pindala	143 100 km²
Riigikeel	tadžiki
Rahvaarv	6 863 800 (2003)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
President	Emomalii Rahmon
Peaminister	Akil Akilov
Iseseisvus	9. september 1991
SKT	8,802 (2005)
SKT elaniku kohta	1388 (2005)
Rahaühik	somon (TJS)
Ajavöönd	maailmaaeg +5
Tippdomeen	.tj
ROK-i kood	TJK
Telefonikood	992

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 30. märts 2008, kell 17:45

Tadžikistan on riik Kesk-Aasias. Piirneb Hiina, Kõrgõzstani, Usbekistani ja Afganistaniga. Väljapääsu meredele Tadžikistanil ei ole.

Majandus

Tadžikistan on endise Nõukogude Liidu ja Kesk-Aasia vaeseim riik. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2005. aastal 1388 USA dollarit, millega riik on maailmas 159 kohal. Sisemajanduse kogutoodang kokku oli samal aastal 8,802 miljardit USA dollarit.

Riigi peamisteks ekspordiartikliteks on puuvill ja alumiinium. Ekspordiartiklite vähesuse tõttu on majandus väga haavatav. Siiski on riigi majandus peale kodusõja lõppu 2001. aastal kiiresti kasvanud. Keskmine majanduskasv oli aastatel 2000-2004 9,6 protsenti aastas, mis on tunduvalt rohkem, kui teistel Kesk-Aasia maadel.

Praegusel momendil ehitatakse USA abiga silda Tadžikistani ja Afganistani vahele. Sild aitab riigil pidada tunduvalt suuremates mahtudes kaubavahetust Lõuna-Aasia maadega. Silla valmides odavnevad Tadžikistanis mitmed kaubad. Endistel aegadel puudus selline sild kahe maa vahel.

Fail:Tj-admkaart.png

Tadžikistani haldusjaotus

Haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Tadžikistan kaheks vilajetiks (vilojat) ja üheks autonoomseks vilajetiks (vilojat muhtor). Eraldi eksisteerivad veel vabariikliku alluvusega rajoonid.

Vilajetid

Hatloni vilajett (kaardil numbriga 3)
Sugdi vilajett (kaardil numbriga 1)

Autonoomne vilajett

Mägi-Badahšan (kaardil numbriga 4)

Vabariikliku alluvusega rajoonid

Tadžikistani koosseisu kuulub lisaks vilajettidele ka 13 vabariikliku alluvusega rajooni ja 5 vabariikliku alluvusega linna.

Nende ala on kaardil tähistatud numbriga 2.

Vaata ka

Tadžiki NSV

Välislink

@@ 37. rida: / 37. rida: @@
 Tadžikistan on endise [[NSVL|Nõukogude Liidu]] ja [[Kesk-Aasia]] vaeseim riik. [[Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]] oli [[2005]]. aastal 1388 [[USA dollar]]it, millega riik on maailmas 159 kohal. [[Sisemajanduse kogutoodang]] kokku oli samal aastal 8,802 miljardit USA dollarit.
-Riigi peamisteks ekspordiartikliteks on [[puuvill]] ja [[alumiinium]]. Ekspordiartiklite vähesuse tõttu on [[majandus]] väga haavatav. Siiski on riigi majandus peale kodusõja lõppu [[2001]]. aastal kiiresti kasvanud. Keskmine majanduskasv oli aastatel [[2000]]-[[2004]] 9,6 protsenti aastas, mis on tunduvalt rohkem, kui teistel kesk-aasia maadel.
+Riigi peamisteks ekspordiartikliteks on [[puuvill]] ja [[alumiinium]]. Ekspordiartiklite vähesuse tõttu on [[majandus]] väga haavatav. Siiski on riigi majandus peale kodusõja lõppu [[2001]]. aastal kiiresti kasvanud. Keskmine majanduskasv oli aastatel [[2000]]-[[2004]] 9,6 protsenti aastas, mis on tunduvalt rohkem, kui teistel Kesk-Aasia maadel.
 Praegusel momendil ehitatakse [[USA]] abiga silda Tadžikistani ja [[Afganistan]]i vahele. Sild aitab riigil pidada tunduvalt suuremates mahtudes kaubavahetust [[Lõuna-Aasia]] maadega. Silla valmides odavnevad Tadžikistanis mitmed kaubad. Endistel aegadel puudus selline sild kahe maa vahel.
@@ 43. rida: / 43. rida: @@
 [[Pilt:tj-admkaart.png|thumb|300px|Tadžikistani haldusjaotus]]
 ==Haldusjaotus==
 Halduslikult jaguneb Tadžikistan kaheks [[vilajett|vilajetiks]] (''vilojat'') ja üheks [[autonoomne vilajett|autonoomseks vilajetiks]] (''vilojat muhtor''). Eraldi eksisteerivad veel vabariikliku alluvusega rajoonid.