Taṇhā: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. jaanuar 2021, kell 14:18

Taṇhā, janu ehk ahnus, ka tahtmine või kiindumus (paali keeles tañhā 'janu', ; sanskritis tṛṣṇā 'janu'), ka iha või himu (sanskritis rāga; paali keeles lobha tiibeti keeles dod chags, sred pa); (hiina keeles 渇仰 keyang, 欲 yu, 愛 ai; jaapani keeles katsugō, yoku, ai) on budismis kesksemaid mõisteid, mis tähistavad kõige laiemas mõttes inimest sansaaras hoidvaid tegureid.^[1]

Mõisteid

Paali kaanonis ja teistes paalikeelsetes tekstides kasutatakse sageli sünonüüme ning ka mõiste taṇhā esineb tihti teiste mõistetega paralleelselt ja mitmesugustes tähendustes.

Taṇhā on janunemine, tahtmine või ihalemine kõige üldisemas mõttes. Seadmuseratta käimapanemise jutluses on just taṇhā see iha, mis põhjustab kannatusi. Samuti on taṇhā sõltuvusliku tekkimise kaheksas lüli. Seda on kolme liiki: kāma-taṇhā (eeskätt 'himu' ehk janunemine meeleliste naudingute järele), bhava-taṇhā ('olemisejanu', tahtmine ja iha olla) ja vibhava-taṇhā ('mitteolemise janu', tahtmine ja iha mitte olla, ennast hävitada)^[2].

Rāga (sanskriti keeles 'värvus', paali keeles lobha) on iha või himu eelkõige meelelises mõttes (sanskriti ja paali keeles ka kāma) või üks taṇhā liikidest (kāma-taṇhā), aga sellega mõeldakse ka soove üldiselt. See on üks meelemürkidest.

Ka chanda on iha või himu, tahtmine või meeleline erutus, lähedane mõistetele taṇhā ja kāma-taṇhā. "Iha" selle sõnaga väljendatult on esimene viiest takistusest (kāmacchanda).

Seoseid

Budistlikus kosmoloogias vastab ihale õnnetu olek näljase vaimuna.

Ihade vald on budistlikus kosmoloogias kolmikilma madalaim olu, mille kuus kõiga madalamat seisundit on kuus olemasolu valdkonda. Preetad on näljased vaimud, kes moodustavad preetamaailma (pretaloka), mis on üks neljast õnnetust olekust kuuest olemasolu valdkonnat. Neid iseloomustab eelkõige iha, himukus ja ahnus.

Iha või ahnus koos vihkamise ja rumalusega on kolm meelemürki^[3], mis takistavad teed vabanemise ja virgumiseni. Olemiseratta keskel sümboliseerib seda iha või ahnust kukk või mõni teine lind.

Iha, ka kirg või himu on esimene viiest takistusest, mis segavad inimest nii vaimses praktikas, meditatsioonil kui ka igapäevases elus.

Iha ehk tahtmine on sõltuvusliku tekkimise kaheksas lüli, millele järgneb kippumine^[4] ehk tõmblemine, mis viib paratamatult kannatusteni.

Iha tunnustuse järele, kiindumine omaenda isiksusse ehk kippumise kogumid on kannatuse peamine põhjus ja esimene õilis tõde, millest räägitakse seadmuseratta käimapanemises ja isetuse õpetuses.

Vaata ka

Moha (rumalus, teadmatus)
Dosa (vihkamine, põlgus)
Skandhad (isiksuse moodustajad)
Kolm meelemürki
Viis takistust
Sõltuvuslik tekkimine

Viited

↑ Ida mõtteloo leksikon: janu. [1]
↑ Selline liigitus esineb paali kaanoni järgmistes jaotustes: DN 15, DN 22, MN 44, SN 22.22, SN 22.103, SN 22.104, SN 22.105, SN 38.10, SN 39.10, SN 45.170, SN 56.11, SN 56.13 ja SN 56.14.
↑ sanskriti keeles triviṣa või akuśala-mūla; paali keeles akusala-mūla, tiibeti keeles dug gsum
↑ sanskriti ja paali keeles upādāna; tiibeti keeles len pa; hiina keeles 取 qu; jaapani keeles shu

[1] Ida mõtteloo leksikon: janu. [1]

[2] Selline liigitus esineb paali kaanoni järgmistes jaotustes: DN 15, DN 22, MN 44, SN 22.22, SN 22.103, SN 22.104, SN 22.105, SN 38.10, SN 39.10, SN 45.170, SN 56.11, SN 56.13 ja SN 56.14.

[3] sanskriti keeles triviṣa või akuśala-mūla; paali keeles akusala-mūla, tiibeti keeles dug gsum

[4] sanskriti ja paali keeles upādāna; tiibeti keeles len pa; hiina keeles 取 qu; jaapani keeles shu

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 == Seoseid ==
-[[Ihade vald]] on [[budistlik kosmoloogia|budistlikus kosmoloogias]] [[kolmikilm]]a madalaim olu, mille kuus kõiga madalamat seisundit on [[kuus olemasolu valdkonda]].
+[[Budistlik kosmoloogia|Budistlikus kosmoloogias]] vastab ihale õnnetu olek [[preeta|näljase vaimuna]].
-[[Preeta]]d on näljased vaimud, kes moodustavad [[budistlik kosmoloogia|budismi kosmoloogias]] preetamaailma (''pretaloka''), mis on üks neljast õnnetust olekust [[kuus olemasolu valdkonda|kuue olemasolu valdkonna]] seas. Neid iseloomustab eelkõige iha, himukus ja ahnus.
+[[Ihade vald]] on [[budistlik kosmoloogia|budistlikus kosmoloogias]] [[kolmikilm]]a madalaim olu, mille kuus kõiga madalamat seisundit on [[kuus olemasolu valdkonda]]. [[Preeta]]d on näljased vaimud, kes moodustavad preetamaailma (''pretaloka''), mis on üks neljast õnnetust olekust [[kuus olemasolu valdkonda|kuuest olemasolu valdkonnat]]. Neid iseloomustab eelkõige iha, himukus ja ahnus.
 Iha või ahnus koos [[dosa|vihkamise]] ja [[avidya|rumalusega]] on [[kolm meelemürki]]<ref>sanskriti keeles ''triviṣa'' või ''akuśala-mūla''; paali keeles ''akusala-mūla'', tiibeti keeles ''dug gsum''</ref>, mis takistavad teed vabanemise ja [[virgumine|virgumiseni]]. [[Olemiseratas|Olemiseratta]] keskel sümboliseerib seda iha või ahnust kukk või mõni teine lind.
 Iha, ka kirg või himu on esimene [[viis takistust|viiest takistusest]], mis segavad inimest nii vaimses praktikas, [[meditatsioon|meditatsioonil]] kui ka igapäevases elus.
 Iha ehk tahtmine on [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] kaheksas lüli, millele järgneb  [[kippumine]]<ref>sanskriti ja paali keeles ''upādāna''; tiibeti keeles ''len pa''; hiina keeles 取 ''qu''; jaapani keeles ''shu''</ref> ehk tõmblemine, mis viib paratamatult [[dukkha|kannatusteni]].