Samādhi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Toim., täiend.
toim., täpsust.
1. rida: 1. rida:
{{Budism}}
{{Budism}}
'''Samādhi''' (sanskriti ja paali keeles ''samādhi ''‘kokkusissemõtlemine’; tiibeti keeles ''ting nge dzin''; hiina keeles 三昧 ''sanmei''; jaapani keeles ''sammai'') on [[meditatsioon]]iõpetus ja teadvuse seisund paljudes Indiast pärinevates õpetustes ([[budism]], [[hinduism]], [[džainism]], [[sikhism]], [[jooga]]), mis seisneb meele püsivas suunatuses ühele objektile, et jõuda selle täieliku [[kujustamine|kujustamiseni]] ehk enese samastamiseni objektiga.
'''Samādhi''' (sanskriti ja paali keeles ''samādhi ''‘kokkusissemõtlemine’; tiibeti keeles ''ting nge dzin''; hiina keeles 三昧 ''sanmei''; jaapani keeles ''sammai'') on [[meditatsioon]]iõpetus ja [[Teadvus|teadvuse]] seisund<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles Tart|pealkiri=Muutuv teadvus: multidistsiplinaarseid vaatenurki.|aasta=2016|koht=|kirjastus=Eesti transpersonaalne assotsiatsioon|lehekülg=|isbn=9789949959341}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Charles Tart|pealkiri=Teadvuse seisundid|aasta=2008|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=|isbn=9789985975756}}</ref> paljudes Indiast pärinevates õpetustes ([[budism]], [[hinduism]], [[džainism]], [[sikhism]], [[jooga]] jt). ''Samādhi'' seisund saavutatakse enamasti vastava meditatsioonitehnika abil, kasutades süüvimist, tähelepanu koondamist ehk püsivat keskendumist. Paljudes õpetustes eristatakse erinevaid ''samādhi'' seisundeid.


⚫
[[Budism]]is on ''sammā samādhi'' (õige keskendumine) [[Seadmuseratta käimapanemine|dhammaratta käimapanemise suttas]] antud [[Kaheksaosaline tee|kaheksaosalise tee]] kaheksas osa <ref>S.V.420.</ref> Keskendumine võib olla ka õilsa [[kaheksaosaline tee|kaheksaosalise tee]] viimase kolme osa ([[õige püüdlus]], [[õige teadvustamine]] ja õige keskendumine) ühisnimetaja.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: keskendumine[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Keskendumine]</ref>
[[Mahajaana]] suutrates räägitakse erinevatest keskendumistest, milles viibivad [[bodhisattva]]d.


[[Patanjali]] [[joogasuutra]]st lähtuvas [[Ashtanga jooga]]s on ''samādhi'' kaheksas ja viimane "ihuliige".<ref>Patañjali, "Yogasūtra", tõlkinud [[Martti Kalda]], kommenteerinud Inga Põldma ja Martti Kalda. Tallinn, [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2015, lk 154 jm.</ref>
Keskendumine on [[kujustamine|kujustamise]] ja [[mõistmine|mõistmise]] oluline eeltingimus.

⚫
Keskendumine on õilsa [[kaheksaosaline tee|kaheksaosalise tee]] viimase kolme osa (püüdlus, järelemõtlemine, keskendumine) ühisnimetajaks.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: keskendumine[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Keskendumine]</ref>

[[Budism]]is on ''sammā samādhi'' (õige keskendumine) [[Seadmuseratta käimapanemine|dhammaratta käimapanemise suttas]] antud [[Kaheksaosaline tee|kaheksaosalise tee]] kaheksas osa <ref>S.V.420.</ref>


==Mõiste==
==Mõiste==


''Samādhi'' sagedane tõlge on 'keskendumine' ([[inglise keel|ingliskeelse]] ''concentration''’i vastena), mis võib olla veidi eksitav. [[Budism]]i kui kesktee õpetuse kohaselt ei pruugi meele surumine mingisse keskmesse olla vajalik.
''Samādhi'' sagedane tõlge on 'keskendumine' ([[inglise keel|ingliskeelse]] ''concentration''’i vastena), mis võib olla veidi eksitav, kuna see ei pruugi olla tingimata meele surumine mingisse keskmesse.


''Samadhi'' on tihedalt seotud mõistega ''samatha'', mis viitab meelerahule. Mõiste ''samādhi'' tuleneb ühes etümoloogilises tõlgenduses tüvest *''sam-a-dha'', tähendades koondamist, kokku toomist.<ref>Marko Lepik. Satipatthanasutta - Õpetus teadvustamise viisidest. Märkused.</ref>
''Samadhi'' on tihedalt seotud mõistega ''samatha'', mis viitab meelerahule. Mõiste ''samādhi'' tuleneb ühes etümoloogilises tõlgenduses tüvest *''sam-a-dha'', tähendades koondamist, kokku toomist.<ref>Marko Lepik. Satipatthanasutta - Õpetus teadvustamise viisidest. Märkused.</ref>

Väljaspool [[budism]]i konteksti, näiteks [[jooga]]s, võib ''samādhi'' siiski tähendada ka tugevat kontsentratsiooni, jäägitut keskendumist, visualiseerimist ning seeläbi saavutatavaid teadvusseisundeid.


== Praktika ==
== Praktika ==


Samadhi eesmärgiks on ületada esmalt ''samatha bhāvanā'' abil [[viis takistust]]<ref>Abhidhammas on toodud ''nīvaraṇā'' kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (''avijjā'').</ref> ning liikuda sealt edasi järjestike ''[[jhāna]]'''de arendamisele. Kui ''samatha bhāvanā'' teel on iha (''rāga'') ületatud, on võimalik jätkata ''vipassanā bhāvanā'' meetodiga.<ref>''Vijjābhāgiyā sutta,'' AN 2.30 (PTS: A.i.61)</ref><ref>''Maggavibhaṅgasutta'' SN 45.8.</ref>.
[[Theravaada]]s on samadhi eesmärgiks ületada esmalt ''samatha bhāvanā'' abil [[viis takistust]]<ref>Abhidhammas on toodud ''nīvaraṇā'' kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (''avijjā'').</ref> ning liikuda sealt edasi järjestike ''[[jhāna]]'''de arendamisele. Kui ''samatha bhāvanā'' teel on iha (''rāga'') ületatud, on võimalik jätkata ''vipassanā bhāvanā'' meetodiga.<ref>''Vijjābhāgiyā sutta,'' AN 2.30 (PTS: A.i.61)</ref><ref>''Maggavibhaṅgasutta'' SN 45.8.</ref>.

== Kaks meele arendamise meetodit ==


{{Vaata|Bhavana}}
{{Vaata|Bhavana}}


Buddha õpetas kahte meele arendamise meetodit ehk ''bhāvanā''‘t:<ref>"''Samatho ca vipassanā ca''" (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).</ref>
[[Theravaada]]s on kasutuasel peamiselt kaks meele arendamise meetodit ehk ''bhāvanā''‘t:<ref>"''Samatho ca vipassanā ca''" (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).</ref>
# [[Meelerahu]] arendamine ehk ''Samatha-bhāvanā''
# [[Meelerahu]] arendamine ehk ''Samatha-bhāvanā''
# [[Analüüsiv vaatlus|Taipamise]] arendamine ehk ''Vipassanā-bhāvanā''
# [[Analüüsiv vaatlus|Taipamise]] arendamine ehk ''Vipassanā-bhāvanā''

Redaktsioon: 11. september 2020, kell 14:56

Osa artiklitest teemal
Budism

Samādhi (sanskriti ja paali keeles samādhi ‘kokkusissemõtlemine’; tiibeti keeles ting nge dzin; hiina keeles 三昧 sanmei; jaapani keeles sammai) on meditatsiooniõpetus ja teadvuse seisund[1][2] paljudes Indiast pärinevates õpetustes (budism, hinduism, džainism, sikhism, jooga jt). Samādhi seisund saavutatakse enamasti vastava meditatsioonitehnika abil, kasutades süüvimist, tähelepanu koondamist ehk püsivat keskendumist. Paljudes õpetustes eristatakse erinevaid samādhi seisundeid.

Budismis on sammā samādhi (õige keskendumine) dhammaratta käimapanemise suttas antud kaheksaosalise tee kaheksas osa [3] Keskendumine võib olla ka õilsa kaheksaosalise tee viimase kolme osa (õige püüdlus, õige teadvustamine ja õige keskendumine) ühisnimetaja.[4]

Patanjali joogasuutrast lähtuvas Ashtanga joogas on samādhi kaheksas ja viimane "ihuliige".[5]

Mõiste

Samādhi sagedane tõlge on 'keskendumine' (ingliskeelse concentration’i vastena), mis võib olla veidi eksitav, kuna see ei pruugi olla tingimata meele surumine mingisse keskmesse.

Samadhi on tihedalt seotud mõistega samatha, mis viitab meelerahule. Mõiste samādhi tuleneb ühes etümoloogilises tõlgenduses tüvest *sam-a-dha, tähendades koondamist, kokku toomist.[6]

Praktika

Theravaadas on samadhi eesmärgiks ületada esmalt samatha bhāvanā abil viis takistust[7] ning liikuda sealt edasi järjestike jhāna'de arendamisele. Kui samatha bhāvanā teel on iha (rāga) ületatud, on võimalik jätkata vipassanā bhāvanā meetodiga.[8][9].

 Pikemalt artiklis Bhavana

Theravaadas on kasutuasel peamiselt kaks meele arendamise meetodit ehk bhāvanā‘t:[10]

  1. Meelerahu arendamine ehk Samatha-bhāvanā
  2. Taipamise arendamine ehk Vipassanā-bhāvanā

Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (ceto-samatha); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.[11]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Charles Tart (2016). Muutuv teadvus: multidistsiplinaarseid vaatenurki. Eesti transpersonaalne assotsiatsioon. ISBN 9789949959341.
  2. ↑ Charles Tart (2008). Teadvuse seisundid. Väike Vanker. ISBN 9789985975756.
  3. ↑ S.V.420.
  4. ↑ Ida mõtteloo leksikon: keskendumine[1]
  5. ↑ Patañjali, "Yogasūtra", tõlkinud Martti Kalda, kommenteerinud Inga Põldma ja Martti Kalda. Tallinn, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 154 jm.
  6. ↑ Marko Lepik. Satipatthanasutta - Õpetus teadvustamise viisidest. Märkused.
  7. ↑ Abhidhammas on toodud nīvaraṇā kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (avijjā).
  8. ↑ Vijjābhāgiyā sutta, AN 2.30 (PTS: A.i.61)
  9. ↑ Maggavibhaṅgasutta SN 45.8.
  10. ↑ "Samatho ca vipassanā ca" (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).
  11. ↑ M.I. 33.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Samādhi&oldid=5712906"