Samādhi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
4. rida: 4. rida:
==Budism==
==Budism==
{{Budism}}
{{Budism}}
Keskendumse eesmärgiks on ületada esmalt ''samatha bhāvanā'' abil [[Viis takistust (pañca nīvaraṇāni)|viis takistust (''pañca nīvaraṇāni'')]] <ref>Abhidhammas on toodud ''nīvaraṇā'' kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (''avijjā'').</ref> ning liikuda sealt edasi järjestike ''jhāna'''de arendamisele. Kui ''samatha bhāvanā'' teel on iha (''rāga'') ületatud, on võimalik jätkata ''vipassanā bhāvanā'' meetodiga.<ref>''Vijjābhāgiyā sutta,'' AN 2.30 (PTS: A.i.61)</ref>
Keskendumise eesmärgiks on ületada esmalt ''samatha bhāvanā'' abil [[Viis takistust (pañca nīvaraṇāni)|viis takistust (''pañca nīvaraṇāni'')]] <ref>Abhidhammas on toodud ''nīvaraṇā'' kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (''avijjā'').</ref> ning liikuda sealt edasi järjestike ''[[jhāna]]'''de arendamisele. Kui ''samatha bhāvanā'' teel on iha (''rāga'') ületatud, on võimalik jätkata ''vipassanā bhāvanā'' meetodiga.<ref>''Vijjābhāgiyā sutta,'' AN 2.30 (PTS: A.i.61)</ref><ref>''Maggavibhaṅgasutta'' SN 45.8.</ref>.
# keskendumine esimeses jhāna (paali k. ''paṭhamajjhāna samādhi''),
# keskendumine teises jhāna (paali k. ''dutiyajjhāna samādhi)'',
# keskendumine kolmandas jhāna (paali k. ''tatiyajjhāna samādhi'') ja
# keskendumine neljandas jhāna (paali k. ''catutthajjhāna samādhi'')<ref>''Maggavibhaṅgasutta'' SN 45.8.</ref>.


=== Kaks meele arendamise meetodit ===
=== Kaks meele arendamise meetodit ===
17. rida: 13. rida:
Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (''ceto-samatha''); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.<ref>M.I. 33.</ref>
Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (''ceto-samatha''); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.<ref>M.I. 33.</ref>


''Vipassanā'' [paali k. ''vi'' erineval moel + ''passati'' nägema, see kes näeb] tähendab sisemist vaatlust, insaiti, inuitsiooni ja enesevaatlust.<ref>Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.</ref> Sellist nägemist pole võimalik saavutada tavalise meeleseisundi ega kahe silma abil, see on meelesisene, insaidil põhinev sisenägemus. Sestap tõlgitakse ''Vipassanā-bhāvanā'' sageli insait-meditatsiooniks, kuna selle sisuks on meelesisese insaidi (intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse) vallandamine, arendamise ja väljakujundamine. ''Vipassanā bhāvanā'' ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvada, teadvustatud vaatlus.
''Vipassanā'' [paali k. ''vi'' erineval moel + ''passati'' nägema, see kes näeb] tähendab sisemist vaatlust, insaiti, intuitsiooni ja enesevaatlust.<ref>Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.[https://dsalsrv04.uchicago.edu/cgi-bin/app/pali_query.py?qs=Vipassan%C4%81&searchhws=yes]</ref> Sellist nägemist pole võimalik saavutada tavalise meeleseisundi ega kahe silma abil, see on meelesisene, insaidil põhinev sisenägemus. Sestap tõlgitakse ''Vipassanā-bhāvanā'' sageli insait-meditatsiooniks, kuna selle sisuks on meelesisese, intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse vallandamine, arendamine ja väljakujundamine. ''Vipassanā bhāvanā'' ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvaba, teadvustatud vaatlus.


==== Samatha bhāvanā objektide klassifikatsioon ====
==== Samatha bhāvanā objektide klassifikatsioon ====
38. rida: 34. rida:
# Kolm vabanemise ust [kolmekordse vabanemise kolm ust] (paali k. ''tividhavimokkha-mukha'')
# Kolm vabanemise ust [kolmekordse vabanemise kolm ust] (paali k. ''tividhavimokkha-mukha'')


''Vipassanā-bhāvanā'' kätkeb endas sisuliselt 73. Tipiṭaka’s toodud Buddha doktriini ehk tõde (paali k. ''dhamma''), mida vaadeldakse täieliku mõistmise (''vipassanā'') kaudu. Need taipamised kerkivad esile kujustamise harjutades erinevate ''jhāna'' tasemete tekkimisel, alates juba esimesest ''jhāna''’st. Nimetatud 73. dhammat  sisalduvad alltoodud kuuese jaotusega grupis:
''Vipassanā-bhāvanā'' kätkeb endas sisuliselt 73 [[tipiṭaka]]’s toodud Buddha doktriini ehk tõde (paali k. ''dhamma''), mida vaadeldakse täieliku mõistmise (''vipassanā'') kaudu. Need taipamised kerkivad esile kujustamise harjutades erinevate ''[[jhāna]]'' tasemete tekkimisel, alates juba esimesest ''jhāna''’st. Nimetatud 73 dhammat  sisalduvad alltoodud kuuese jaotusega grupis:
# Viis isiksuse koostisosa (paali k. ''khandha'')
# [[Skandha|Viis isiksuse koostisosa]] (paali k. ''khandha'')
# Kaksteist tajuvalda (paali k. ''āyatana'')
# Kaksteist tajuvalda (paali k. ''āyatana'')
# Kaheksateist elementi (paali k. ''dhāthu'')
# Kaheksateist elementi (paali k. ''dhāthu'')
# Kakskümmend kaks psühho-füüsilist kontrolli-võimet (paali k. ''indrya'')
# Kakskümmend kaks psühho-füüsilist kontrolli-võimet (paali k. ''indrya'')
# Neli aarjalikku tõde (paali k. ''ariyasacca'')
# [[Neli õilsat tõde|Neli aarjalikku tõde]] (paali k. ''ariyasacca'')
# Kaksteist sõltuvusliku tekkimise ahelat (paali k. ''paṭiccasamuppāda'')
# Kaksteist [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] ahela lüli (paali k. ''paṭiccasamuppāda'')


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 9. november 2019, kell 06:03

Samādhi (sanskriti keeles समाधि samādhi 'mõtisklemine, tähelepanu millelegi suunamine, keskendumine') on meditatsiooniõpetus mitmetes maailmavaatelistes süsteemides, nagu budism, hinduism, džainism, sikhism, jooga. Budismis kasutatakse ka paalikeelset sõnaühendit sammā samādhi või sanskriti keeles samyaksamādhi, mis on Buddha antud Kaheksaosalise tee kaheksas osa Dhammaratta käimapanemise suttas[1]

Budism

Osa artiklitest teemal
Budism

Keskendumise eesmärgiks on ületada esmalt samatha bhāvanā abil viis takistust (pañca nīvaraṇāni) [2] ning liikuda sealt edasi järjestike jhāna'de arendamisele. Kui samatha bhāvanā teel on iha (rāga) ületatud, on võimalik jätkata vipassanā bhāvanā meetodiga.[3][4].

Kaks meele arendamise meetodit

 Pikemalt artiklis Bhavana

Buddha õpetas kahte meele arendamise meetodit ehk bhāvanā‘t:[5]

  1. Meelerahu arendamine ehk Samatha-bhāvanā
  2. Taipamise arendamine ehk Vipassanā-bhāvanā

Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (ceto-samatha); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.[6]

Vipassanā [paali k. vi erineval moel + passati nägema, see kes näeb] tähendab sisemist vaatlust, insaiti, intuitsiooni ja enesevaatlust.[7] Sellist nägemist pole võimalik saavutada tavalise meeleseisundi ega kahe silma abil, see on meelesisene, insaidil põhinev sisenägemus. Sestap tõlgitakse Vipassanā-bhāvanā sageli insait-meditatsiooniks, kuna selle sisuks on meelesisese, intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse vallandamine, arendamine ja väljakujundamine. Vipassanā bhāvanā ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvaba, teadvustatud vaatlus.

Samatha bhāvanā objektide klassifikatsioon

Seitse samatha-bhāvanā sisaldab kokku 40 objekti (samatha-kammaṭṭhāna) mis on jaotatud seitsmesse klassi[8]:

  1. Kümme kasinat (dasa kasiṇa)[9]
  2. Kümme ebapuhtust (dasa asubha)
  3. Kümme meelespidamise objekti (dasa anussatiyo)[3]
  4. Neli brahmavihaarat ehk Brahmā asupaika (cattaro brahmā-vihāra)[4]
  5. Neli mittemateriaalset (brahmavihaara) valdkonda (cattaro āruppa)
  6. Toidu ilguse teadvustamine (āhāre-paṭikūla-sañña)
  7. Nelja elemendi analüüs (catu-dhātu-vavatthāna)

Vipassanā bhāvanā objektide klassifikatsioon

Vipassanā bhāvanā eeldab eelnevaid teadmisi vipassanā bhāvanā objektidest (paali k. vipassanā-kammaṭṭhāna):[8]

  1. Seitse puhtust (paali k. sattavisuddhi)
  2. Kolm olemasolu omadust (paali k. tilakkhaṇa)
  3. Kolme liiki mõtlus [Kolme omaduse] kolmekordne mõtlus]  (paali k. tividhānupassanā)
  4. Kümme insait-teadmist (paali k. dasa-vipassānāñāṇa)
  5. Kolme liiki vabanemine [kolmekordne vabanemine] (paali k. tividhavimokkha)
  6. Kolm vabanemise ust [kolmekordse vabanemise kolm ust] (paali k. tividhavimokkha-mukha)

Vipassanā-bhāvanā kätkeb endas sisuliselt 73 tipiṭaka’s toodud Buddha doktriini ehk tõde (paali k. dhamma), mida vaadeldakse täieliku mõistmise (vipassanā) kaudu. Need taipamised kerkivad esile kujustamise harjutades erinevate jhāna tasemete tekkimisel, alates juba esimesest jhāna’st. Nimetatud 73 dhammat  sisalduvad alltoodud kuuese jaotusega grupis:

  1. Viis isiksuse koostisosa (paali k. khandha)
  2. Kaksteist tajuvalda (paali k. āyatana)
  3. Kaheksateist elementi (paali k. dhāthu)
  4. Kakskümmend kaks psühho-füüsilist kontrolli-võimet (paali k. indrya)
  5. Neli aarjalikku tõde (paali k. ariyasacca)
  6. Kaksteist sõltuvusliku tekkimise ahela lüli (paali k. paṭiccasamuppāda)

Vaata ka

Viited

  1. ↑ S.V.420.
  2. ↑ Abhidhammas on toodud nīvaraṇā kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (avijjā).
  3. ↑ Vijjābhāgiyā sutta, AN 2.30 (PTS: A.i.61)
  4. ↑ Maggavibhaṅgasutta SN 45.8.
  5. ↑ "Samatho ca vipassanā ca" (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).
  6. ↑ M.I. 33.
  7. ↑ Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.[1]
  8. ↑ 8,0 8,1 Buddhagosa, ‘Puhastumise tee’ (Visuddhimagga).
  9. ↑ Kasiṇa - täielik, tervik(lik).
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Samādhi&oldid=5484936"