Põhja-Makedoonia: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
MartinusK (arutelu | kaastöö)
353 muudatust
→‎Nimi: Kaasajastamine, lisainfo
Risto est (arutelu | kaastöö)
357 muudatust
P Põhja-Makedoonia
35. rida: 35. rida:
'''Põhja-Makedoonia Vabariik''' ([[makedoonia keel]]es ''Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija''),<ref>{{Netiviide|Autor=H KAΘHMEPINH|URL=http://www.ekathimerini.com/229563/gallery/ekathimerini/in-images/northern-light-fyrom-makes-name-change-deal-with-greece|Pealkiri=Northern light: FYROM makes name change deal with Greece|Väljaanne=International New York Times - Kathimerini English Edition|Aeg=12. juuni 2018|Kasutatud=}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2018/jun/13/macedonia-rejects-treaty-greece-name-row-zoran-zaev |title=Macedonia and Greece fail to resolve bitter naming dispute |trans-title= |date=13. juuni 2018 |accessdate=14. juunil 2018 |publisher=[[theguardian.com]] |language=en}}</ref>, on [[merepiirita riik]] [[Kagu-Euroopa]]s [[Balkani poolsaar]]e lõunaosas.
'''Põhja-Makedoonia Vabariik''' ([[makedoonia keel]]es ''Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija''),<ref>{{Netiviide|Autor=H KAΘHMEPINH|URL=http://www.ekathimerini.com/229563/gallery/ekathimerini/in-images/northern-light-fyrom-makes-name-change-deal-with-greece|Pealkiri=Northern light: FYROM makes name change deal with Greece|Väljaanne=International New York Times - Kathimerini English Edition|Aeg=12. juuni 2018|Kasutatud=}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2018/jun/13/macedonia-rejects-treaty-greece-name-row-zoran-zaev |title=Macedonia and Greece fail to resolve bitter naming dispute |trans-title= |date=13. juuni 2018 |accessdate=14. juunil 2018 |publisher=[[theguardian.com]] |language=en}}</ref>, on [[merepiirita riik]] [[Kagu-Euroopa]]s [[Balkani poolsaar]]e lõunaosas.


[[Lääne-Balkani riik]]ide hulka arvatud suuresti mägine Makedoonia piirneb [[Serbia]], [[Bulgaaria]], [[Kreeka]], [[Albaania]] ja [[Kosovo]]ga. Riik moodustab põhjapoolse osa ajaloolisest Makedoonia piirkonnast.
[[Lääne-Balkani riik]]ide hulka arvatud suuresti mägine Põhja-Makedoonia piirneb [[Serbia]], [[Bulgaaria]], [[Kreeka]], [[Albaania]] ja [[Kosovo]]ga. Riik moodustab põhjapoolse osa ajaloolisest Makedoonia piirkonnast.


Põhja-Makedoonia on parlamentaarne vabariik; ÜRO, Euroopa nõukogu liige. Alates 2005. aastast on riik olnud üks Euroopa Liidu, hiljem ka NATO liitumiskandidaate, ent neid protsesse on raskendanud nimetüli Kreekaga. 6. veebruaril 2019 sõlmiti Põhja-Makedoonia ja NATO vahel liitumisprotokoll.
Põhja-Makedoonia on parlamentaarne vabariik; ÜRO, Euroopa nõukogu liige. Alates 2005. aastast on riik olnud üks Euroopa Liidu, hiljem ka NATO liitumiskandidaate, ent neid protsesse on raskendanud nimetüli Kreekaga. 6. veebruaril 2019 sõlmiti Põhja-Makedoonia ja NATO vahel liitumisprotokoll.
44. rida: 44. rida:
2019. aasta veebruarist on riigi ametlik nimi '''Põhja-Makedoonia Vabariik''', osana kokkuleppest Kreeka ja Põhja-Makedoonia vahel.
2019. aasta veebruarist on riigi ametlik nimi '''Põhja-Makedoonia Vabariik''', osana kokkuleppest Kreeka ja Põhja-Makedoonia vahel.


Enne 2019. aastat kuulus Põhja-Makedoonia rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nimega "endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik" (makedoonia keeles ''Πоранешна Југословенска Република Македонија - ΠJРМ, Poranešna Jugoslovenska Republika Makedonija - PJRM'', [[inglise keel]]es ''Former Yugoslav Republic of Macedonia'', lühend ''FYROM''). Põhjuseks oli Kreeka soov, et tänapäevast riiki selgelt eristataks [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Kreeka Makedooniast]]. Kreeka kartis, et kui Makedooniat tunnustatakse Makedoonia nime all, võiks ta hakata esitama Kreekale [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|territoriaalseid pretensioone]]. Tüli lahendati osana Prespa kokkuleppest.
Enne 2019. aastat kuulus Põhja-Makedoonia rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nimega "endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik" (makedoonia keeles ''Πоранешна Југословенска Република Македонија - ΠJРМ, Poranešna Jugoslovenska Republika Makedonija - PJRM'', [[inglise keel]]es ''Former Yugoslav Republic of Macedonia'', lühend ''FYROM''). Põhjuseks oli Kreeka soov, et tänapäevast riiki selgelt eristataks [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Kreeka Makedooniast]]. Kreeka kartis, et kui riiki tunnustatakse Makedoonia nime all, võiks ta hakata esitama Kreekale [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|territoriaalseid pretensioone]]. Tüli lahendati osana Prespa kokkuleppest.


==Loodus==
==Loodus==
Makedoonia on valdavalt mägine maa, kõrgeimaks tipuks on läänepiiril asuv [[Korab|Golem Korab]] (2764 m). Tähelepanuväärne ja tuntud on ka [[Šar planina|Šari mägede]] kõrgeim tipp [[Titov Vrv]] (2748 m). Idapiiril Bulgaariaga on kõrgeimaks mäeks Rujen/Ruen (2252 m).
Põhja-Makedoonia on valdavalt mägine maa, kõrgeimaks tipuks on läänepiiril asuv [[Korab|Golem Korab]] (2764 m). Tähelepanuväärne ja tuntud on ka [[Šar planina|Šari mägede]] kõrgeim tipp [[Titov Vrv]] (2748 m). Idapiiril Bulgaariaga on kõrgeimaks mäeks Rujen/Ruen (2252 m).


Makedoonial pole merepiiri, kuid riigi edelaosas asuvad tähelepanuväärsed järved ([[Ohrid]] ja [[Prespa järv|Prespa]]).
Riigil pole merepiiri, kuid riigi edelaosas asuvad tähelepanuväärsed järved ([[Ohrid]] ja [[Prespa järv|Prespa]]).


==Demograafia==
==Demograafia==
57. rida: 57. rida:


===Etnilised grupid===
===Etnilised grupid===
Makedoonia suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi [[makedoonlased]] (64,2%), [[makedooniaalbaanlased|albaanlased]] (25,2%), [[türklased]] (3,9%), [[mustlased]] (2,7%) ja [[serblased]] (1,8%). Teisi rahvusi oli 2,2%.
Põhja-Makedoonia suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi [[makedoonlased]] (64,2%), [[makedooniaalbaanlased|albaanlased]] (25,2%), [[türklased]] (3,9%), [[mustlased]] (2,7%) ja [[serblased]] (1,8%). Teisi rahvusi oli 2,2%.


Seoses [[Kosovo sõda|Kosovo sõjaga]] (1998–1999) põgenes Makedooniasse 20. sajandi lõpuaastail tuhandeid [[kosovar]]e.
Seoses [[Kosovo sõda|Kosovo sõjaga]] (1998–1999) põgenes riiki 20. sajandi lõpuaastail tuhandeid [[kosovar]]e.


===Rahvatervis ja tervishoid===
===Rahvatervis ja tervishoid===
66. rida: 66. rida:
===Linnad===
===Linnad===
[[Pilt:MacedoniaSquareSkopje edit.jpg|pisi|Skopje]]
[[Pilt:MacedoniaSquareSkopje edit.jpg|pisi|Skopje]]
Makedoonia pealinn on [[Skopje]].
Põhja-Makedoonia pealinn on [[Skopje]].
{| class=wikitable
{| class=wikitable
|+ Makedoonia suuremad linnad (2002)
|+ Makedoonia suuremad linnad (2002)
124. rida: 124. rida:
== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
{{vaata|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik}}, ''[[Makedoonia Sotsialistlik Vabariik]]''
{{vaata|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik}}, ''[[Makedoonia Sotsialistlik Vabariik]]''

Makedoonia tähistab oma iseseisvuspäeva [[8. september|8. septembril]]. Sel päeval [[1991]]. aastal toimus [[Makedoonia iseseisvusreferendum]], kus osales Makedoonia elanikest 75,8%, kellest 95,5% pooldas Makedoonia iseseisvumist. Juba sama päeva õhtul kuulutas Makedoonia tollane president [[Kiro Gligorov]] riigi iseseisvaks. Erinevalt teistest riikidest, mis [[Jugoslaavia]] lagunemise käigus tekkinud olid, iseseisvus Makedoonia vägivallatult.
Põhja-Makedoonia tähistab oma iseseisvuspäeva [[8. september|8. septembril]]. Sel päeval [[1991]]. aastal toimus [[Makedoonia iseseisvusreferendum]], kus osales Makedoonia elanikest 75,8%, kellest 95,5% pooldas Makedoonia iseseisvumist. Juba sama päeva õhtul kuulutas Makedoonia tollane president [[Kiro Gligorov]] riigi iseseisvaks. Erinevalt teistest riikidest, mis [[Jugoslaavia]] lagunemise käigus tekkinud olid, iseseisvus Makedoonia vägivallatult.


Makedoonias oli rahulik kogu [[Jugoslaavia kodusõda|Jugoslaavia kodusõja]] jooksul. Jugoslaaviaga sõlmiti [[piirileping]], millega kaasnesid väga väikesed muudatused riigipiiris.
Makedoonias oli rahulik kogu [[Jugoslaavia kodusõda|Jugoslaavia kodusõja]] jooksul. Jugoslaaviaga sõlmiti [[piirileping]], millega kaasnesid väga väikesed muudatused riigipiiris.
133. rida: 134. rida:


==Majandus==
==Majandus==
Makedoonias on käibel [[Makedoonia denaar]].
Põhja-Makedoonias on käibel [[Makedoonia denaar]].


Töötuse määr oli riigis 2010. aastal 33,1% ja alla [[vaesuspiir]]i elas 2008. aastal 28,7% rahvastikust.<ref name="cia"/>
Töötuse määr oli riigis 2010. aastal 33,1% ja alla [[vaesuspiir]]i elas 2008. aastal 28,7% rahvastikust.<ref name="cia"/>
141. rida: 142. rida:
!Sektor !! SKP !! Tööjõud
!Sektor !! SKP !! Tööjõud
|-
|-
|bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
| bgcolor="#ffe7ba" | Põllumajandus
| 12,1% || 18,6%
| 12,1% || 18,6%
|-
|-
|bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
| bgcolor="#fff5ee" | Tööstus
| 29,6% || 29,5%
| 29,6% || 29,5%
|-
|-
|bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
| bgcolor="#eeeee0" | Teenindus
| 58,3% || 51,9%
| 58,3% || 51,9%
|}
|}


===Väliskaubandus===
===Väliskaubandus===
Makedoonia suurimad ekspordiartiklid on toiduained, joogid, [[tubakas]], tekstiil, tööstuskaubad ning [[raud]] ja [[teras]]. Makedoonia tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] (20,31%), [[Kreeka]] (13,09%), [[Itaalia]] (11,08%), [[Bulgaaria]] (10,61%) ja [[Horvaatia]] (7,74%) (2009).<ref name="cia"/>
Põhja-Makedoonia suurimad ekspordiartiklid on toiduained, joogid, [[tubakas]], tekstiil, tööstuskaubad ning [[raud]] ja [[teras]]. Riigi tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] (20,31%), [[Kreeka]] (13,09%), [[Itaalia]] (11,08%), [[Bulgaaria]] (10,61%) ja [[Horvaatia]] (7,74%) (2009).<ref name="cia"/>


Makedoonia suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, [[auto]]d, [[kemikaal]]id, [[kütus]]ed ja toidukaubad. Makedoonia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa (15,11%), Kreeka (14,88%), Bulgaaria (9,08%), Itaalia (7,68%), [[Türgi]] (7,59%), [[Sloveenia]] (6,26%) ja [[Ungari]] (4,31%) (2009).<ref name="cia"/>
Põhja-Makedoonia suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, [[auto]]d, [[kemikaal]]id, [[kütus]]ed ja toidukaubad. Riigi tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa (15,11%), Kreeka (14,88%), Bulgaaria (9,08%), Itaalia (7,68%), [[Türgi]] (7,59%), [[Sloveenia]] (6,26%) ja [[Ungari]] (4,31%) (2009).<ref name="cia"/>


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 13. veebruar 2019, kell 00:58

 See artikkel räägib tänapäevasest riigist, Kreeka Makedoonia kohta vaata artiklit Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond), vanaaja Makedoonia kohta artiklit Vana-Makedoonia.
Põhja-Makedoonia Vabariik
Põhja-Makedoonia asendikaart
Riigihümn "Denes nad Makedonija"
Pealinn Skopje
Pindala 25 713 km²
Riigikeel makedoonia
Rahvaarv 1 836 713 (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 71,4 in/km²
President Đorge Ivanov
Peaminister Zoran Zaev
Iseseisvus 8. september 1991
SKT 11,338 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 5414 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik dinaar (MKD)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .mk
ROK-i kood MKD
Telefonikood 389

Põhja-Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija),[4][5], on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare lõunaosas.

Lääne-Balkani riikide hulka arvatud suuresti mägine Põhja-Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga. Riik moodustab põhjapoolse osa ajaloolisest Makedoonia piirkonnast.

Põhja-Makedoonia on parlamentaarne vabariik; ÜRO, Euroopa nõukogu liige. Alates 2005. aastast on riik olnud üks Euroopa Liidu, hiljem ka NATO liitumiskandidaate, ent neid protsesse on raskendanud nimetüli Kreekaga. 6. veebruaril 2019 sõlmiti Põhja-Makedoonia ja NATO vahel liitumisprotokoll.

Nimi

 Pikemalt artiklis Makedoonia nimetüli

2019. aasta veebruarist on riigi ametlik nimi Põhja-Makedoonia Vabariik, osana kokkuleppest Kreeka ja Põhja-Makedoonia vahel.

Enne 2019. aastat kuulus Põhja-Makedoonia rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nimega "endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik" (makedoonia keeles Πоранешна Југословенска Република Македонија - ΠJРМ, Poranešna Jugoslovenska Republika Makedonija - PJRM, inglise keeles Former Yugoslav Republic of Macedonia, lühend FYROM). Põhjuseks oli Kreeka soov, et tänapäevast riiki selgelt eristataks Kreeka Makedooniast. Kreeka kartis, et kui riiki tunnustatakse Makedoonia nime all, võiks ta hakata esitama Kreekale territoriaalseid pretensioone. Tüli lahendati osana Prespa kokkuleppest.

Loodus

Põhja-Makedoonia on valdavalt mägine maa, kõrgeimaks tipuks on läänepiiril asuv Golem Korab (2764 m). Tähelepanuväärne ja tuntud on ka Šari mägede kõrgeim tipp Titov Vrv (2748 m). Idapiiril Bulgaariaga on kõrgeimaks mäeks Rujen/Ruen (2252 m).

Riigil pole merepiiri, kuid riigi edelaosas asuvad tähelepanuväärsed järved (Ohrid ja Prespa).

Demograafia

Makedoonia rahvaarv on 2010. aasta seisuga 2 072 086. Sündimuskordaja on 11,92‰ ja suremuskordaja 8,87‰. Keskmine eluiga on 74,92 aastat, sealjuures meestel 72,4 ja naistel 77,64 aastat.[6]

67% elanikest elab linnades.[6]

Etnilised grupid

Põhja-Makedoonia suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi makedoonlased (64,2%), albaanlased (25,2%), türklased (3,9%), mustlased (2,7%) ja serblased (1,8%). Teisi rahvusi oli 2,2%.

Seoses Kosovo sõjaga (1998–1999) põgenes riiki 20. sajandi lõpuaastail tuhandeid kosovare.

Rahvatervis ja tervishoid

AIDSi on nakatunud 2007. aasta seisuga vähem kui 200 inimest.[6]

Linnad

Skopje

Põhja-Makedoonia pealinn on Skopje.

Makedoonia suuremad linnad (2002)
Koht Linn Elanike arv (linnas) Elanike arv (omavalitsuses)
1. Skopje 506 926 506 926
2. Bitola 74 550 86 528
3. Kumanovo 70 842 108 471
4. Prilep 66 246 76 768
5. Tetovo 52 195 86 580
6. Veles 43 716 55 108
7. Štip 43 652 47 796
8. Ohrid 42 033 54 380
9. Gostivar 35 847 81 042
10. Strumica 35 311 54 676

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, Makedoonia Sotsialistlik Vabariik

Põhja-Makedoonia tähistab oma iseseisvuspäeva 8. septembril. Sel päeval 1991. aastal toimus Makedoonia iseseisvusreferendum, kus osales Makedoonia elanikest 75,8%, kellest 95,5% pooldas Makedoonia iseseisvumist. Juba sama päeva õhtul kuulutas Makedoonia tollane president Kiro Gligorov riigi iseseisvaks. Erinevalt teistest riikidest, mis Jugoslaavia lagunemise käigus tekkinud olid, iseseisvus Makedoonia vägivallatult.

Makedoonias oli rahulik kogu Jugoslaavia kodusõja jooksul. Jugoslaaviaga sõlmiti piirileping, millega kaasnesid väga väikesed muudatused riigipiiris.

Olukord riigis destabiliseerus järsult 1999 Kosovo sõja ajal, kui Makedooniasse põgenes 360 000 albaanlasest sõjapõgenikku. Nad deporteeriti pärast sõja lõppu, kuid seepeale tõstsid mõlemal pool riigipiire elavad albaanlastest äärmuslased relvad Makedoonia valitsuse vastu, et saavutada autonoomiat või koguni omariiklust.

Kodusõda kestis 2001. aasta märtsist juunini. Sõda lõppes NATO rahuvalvejõudude riikitoomisega. Seejärel sõlmiti Ohridi leping, millega valitsus kohustus andma albaania vähemusele riigivalitsemises ja kultuuris suuremat sõnaõigust. Vastutasuks loobusid albaanlased separatistlikest nõuetest ja tunnustasid kõiki Makedoonia institutsioone. Lisaks nägi leping ette, et Makedoonia albaanlaste Riiklik Vabastusarmee desarmeeritakse ja NATO võtab kõik nende relvad endale.

Majandus

Põhja-Makedoonias on käibel Makedoonia denaar.

Töötuse määr oli riigis 2010. aastal 33,1% ja alla vaesuspiiri elas 2008. aastal 28,7% rahvastikust.[6]

SKP ja tööjõu jaotumine sektoritesse (2009)[6]
Sektor SKP Tööjõud
Põllumajandus 12,1% 18,6%
Tööstus 29,6% 29,5%
Teenindus 58,3% 51,9%

Väliskaubandus

Põhja-Makedoonia suurimad ekspordiartiklid on toiduained, joogid, tubakas, tekstiil, tööstuskaubad ning raud ja teras. Riigi tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa (20,31%), Kreeka (13,09%), Itaalia (11,08%), Bulgaaria (10,61%) ja Horvaatia (7,74%) (2009).[6]

Põhja-Makedoonia suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, autod, kemikaalid, kütused ja toidukaubad. Riigi tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa (15,11%), Kreeka (14,88%), Bulgaaria (9,08%), Itaalia (7,68%), Türgi (7,59%), Sloveenia (6,26%) ja Ungari (4,31%) (2009).[6]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ https://www.stat.gov.mk/PrikaziSoopstenie_en.aspx?rbrtxt=146
  2. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. ↑ H KAΘHMEPINH (12. juuni 2018). "Northern light: FYROM makes name change deal with Greece". International New York Times - Kathimerini English Edition.
  5. ↑ "Macedonia and Greece fail to resolve bitter naming dispute" (inglise). theguardian.com. 13. juuni 2018. Vaadatud 14. juunil 2018.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 cia factbook vaadatud 23.01.2011

Välislingid

 Põhja-Makedoonia – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
 Põhja-Makedoonia – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

1 loodusgeograafiliselt asub Aasias       2 suurem osa territooriumist Aasias
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Põhja-Makedoonia&oldid=5215576"