Lähis-Ida: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P Koondasin skripti abil viited
5. rida: 5. rida:
Kirjanduses ja meedias kasutatakse erinevaid Lähis-Ida määratlusi. Ajalooliselt kuuluvad ka [[Armeenia]] ja [[Aserbaidžaan]] Lähis-Ida piirkonda, aga majanduslike mudelite ja poliitiliste ideoloogiate poolest peetakse neid kahte riiki pigem Euroopasse kuuluvateks, sarnaselt mõtestatakse ka [[Küpros]]e ja [[Gruusia]] asendit (need erinevad teistest valitseva usundi poolest).
Kirjanduses ja meedias kasutatakse erinevaid Lähis-Ida määratlusi. Ajalooliselt kuuluvad ka [[Armeenia]] ja [[Aserbaidžaan]] Lähis-Ida piirkonda, aga majanduslike mudelite ja poliitiliste ideoloogiate poolest peetakse neid kahte riiki pigem Euroopasse kuuluvateks, sarnaselt mõtestatakse ka [[Küpros]]e ja [[Gruusia]] asendit (need erinevad teistest valitseva usundi poolest).


Egiptust ja ka teisi Põhja-Aafrika [[Vahemeri|Vahemere]]-äärseid riike peetakse mõnikord Lähis-Ida riikideks.<ref name="piiritlus">[http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/me.htm World Atlas], Lähis-Ida kaasaegne käsitlus.</ref>
Egiptust ja ka teisi Põhja-Aafrika [[Vahemeri|Vahemere]]-äärseid riike peetakse mõnikord Lähis-Ida riikideks.<ref name="piiritlus" />


Nimi "Lähis-Ida" on moodustatud saksakeelse nime ''Naher Osten'' (Lähis-Ida) eeskujul. Saksa keeles kasutatakse Lähis-Ida kohta ka nime ''Mittlerer Osten'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mis pigem tähendab maid Iraanist Indiani (kaasa arvatud). Sõnasõnaliselt "Lähis-Idaks" tõlgitav nimi on kasutusel ka [[vene keel|vene]], [[poola keel|poola]], [[horvaadi keel|horvaadi]] ja [[bulgaaria keel]]es. Ingliskeelne kirjandus tähistab seda piirkonda tavaliselt nimega ''Middle East'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mille all mõistetakse enamasti [[islam]]iusulisi maid ümber Vahemere idaosa. Saksa keeleruumis hõlmab laieneb nimi ''Mittlerer Osten'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida') mõiste mõnikord kogu [[Põhja-Aafrika]] ja [[Edela-Aasia]] islamimaailmale, hõlmates ka [[Taga-Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]] ehk [[Turkestan]]i (''Großraum Mittlerer Osten''; inglise keeles ''Greater Middle East''). Niisugusel kujul hõlmab termin kogu üleminekuala ja kõik alad, mille kuulumine Euroopasse, Aasiasse ja ka Aafrikasse on vaieldav, aga üldisemalt ehk ka siirdealad [[läänemaailm]]a ja [[idamaad]]e vahel.
Nimi "Lähis-Ida" on moodustatud saksakeelse nime ''Naher Osten'' (Lähis-Ida) eeskujul. Saksa keeles kasutatakse Lähis-Ida kohta ka nime ''Mittlerer Osten'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mis pigem tähendab maid Iraanist Indiani (kaasa arvatud). Sõnasõnaliselt "Lähis-Idaks" tõlgitav nimi on kasutusel ka [[vene keel|vene]], [[poola keel|poola]], [[horvaadi keel|horvaadi]] ja [[bulgaaria keel]]es. Ingliskeelne kirjandus tähistab seda piirkonda tavaliselt nimega ''Middle East'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mille all mõistetakse enamasti [[islam]]iusulisi maid ümber Vahemere idaosa. Saksa keeleruumis hõlmab laieneb nimi ''Mittlerer Osten'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida') mõiste mõnikord kogu [[Põhja-Aafrika]] ja [[Edela-Aasia]] islamimaailmale, hõlmates ka [[Taga-Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]] ehk [[Turkestan]]i (''Großraum Mittlerer Osten''; inglise keeles ''Greater Middle East''). Niisugusel kujul hõlmab termin kogu üleminekuala ja kõik alad, mille kuulumine Euroopasse, Aasiasse ja ka Aafrikasse on vaieldav, aga üldisemalt ehk ka siirdealad [[läänemaailm]]a ja [[idamaad]]e vahel.
184. rida: 184. rida:
| style="text-align:right;"| 73 914 000
| style="text-align:right;"| 73 914 000
| [[Ankara]]
| [[Ankara]]
| $1,028 triljonit<ref name="WB-GDP-PPP" /> (2008)
⚫
| $1,028 triljonit<ref name=WB-GDP-PPP>[http://siteresources.worldbank.org/DATASTATISTICS/Resources/GDP_PPP.pdf The World Bank: World Economic Indicators Database. ''GDP (PPP) 2008.''] Data for the year 2008. Last revised on July 1, 2009.</ref> (2008)
| $13 920<ref name=WB-GDP-PPP/><ref name=WB-Population>[http://siteresources.worldbank.org/DATASTATISTICS/Resources/POP.pdf The World Bank: World Economic Indicators Database. ''Population 2008.''] Data for the year 2008. Last revised on July 1, 2009.</ref> (2008)
| $13 920<ref name="WB-GDP-PPP" /><ref name="WB-Population" /> (2008)
| [[Türgi liir]]
| [[Türgi liir]]
| [[Parlamentarism]]
| [[Parlamentarism]]
232. rida: 232. rida:
Lähis-Ida on [[Hiina]] ja [[India]] kõrval üks olulisematest tsivilisatsiooni hällidest. Siin on kujunenud [[Mesopotaamia]] kultuurid ja [[Vana-Egiptus]]e tsivilisatsioon. See suurte [[religioon]]ide ([[kristlus]], [[judaism]], [[islam]]) sünnikoht, olles sellega kultuuriliselt erakordselt tähtis miljarditele inimestele. Lähis-Ida on ka [[Lääne tsivilisatsioon]]i häll.
Lähis-Ida on [[Hiina]] ja [[India]] kõrval üks olulisematest tsivilisatsiooni hällidest. Siin on kujunenud [[Mesopotaamia]] kultuurid ja [[Vana-Egiptus]]e tsivilisatsioon. See suurte [[religioon]]ide ([[kristlus]], [[judaism]], [[islam]]) sünnikoht, olles sellega kultuuriliselt erakordselt tähtis miljarditele inimestele. Lähis-Ida on ka [[Lääne tsivilisatsioon]]i häll.


Lähis-Ida piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. 2004. aastal tõestatud varude seisuga moodustas see 63,44% kogu maailma naftavarudest, omades üle 600 miljardi barreli naftat piirkonna maapõues.<ref name="varud">[PETROLEUM & OTHER LIQUIDS],http://www.eia.gov/petroleum/, Naftavarude ülevaade.</ref> Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni kaheteistkümnest liikmesriigist kuus on Lähis-Ida regioonist. Nendeks on Iraan, Iraak, Kuveit, Qatar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. <ref name="OPEC">[Organization of the Petroleum Exporting Countries],http://www.opec.org/opec_web/en/, OPEC liikmed.</ref>
Lähis-Ida piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. 2004. aastal tõestatud varude seisuga moodustas see 63,44% kogu maailma naftavarudest, omades üle 600 miljardi barreli naftat piirkonna maapõues.<ref name="varud" /> Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni kaheteistkümnest liikmesriigist kuus on Lähis-Ida regioonist. Nendeks on Iraan, Iraak, Kuveit, Qatar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. <ref name="OPEC" />
Tänapäeval on Lähis-Ida jätkuvalt oluline majanduslikes ja religiooni puudutavates punktides. Aja jooksul on mainitud piirkonnast kujunenud ka strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes.
Tänapäeval on Lähis-Ida jätkuvalt oluline majanduslikes ja religiooni puudutavates punktides. Aja jooksul on mainitud piirkonnast kujunenud ka strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes.


==Majandus==
==Majandus==
[[Pilt:fire at rumaila field.jpg|upright=1.7|pisi| Kuveidis põlev naftapuurauk]]
[[Pilt:fire at rumaila field.jpg|upright=1.7|pisi| Kuveidis põlev naftapuurauk]]
Lähis-Ida tähtsust [[20. sajand|20. sajandil]] on tohutult suurendanud seal avastatud maailma suurimad [[nafta]]varud. Suurima majandusega Lähis-Ida riigid on [[Türgi]] (794 mld [[dollar|dollarit]]), [[Saudi Araabia]] (467 mld [[dollar|dollarit]]) ja [[Iraan]] (385 mld [[dollar|dollarit]]). [[Sisemajanduse kogutoodang|Sisemajanduse kogutoodang]]uid<ref name=WB-GDP-Nominal>[http://siteresources.worldbank.org/DATASTATISTICS/Resources/GDP.pdf The World Bank: World Economic Indicators Database. ''GDP (Nominal) 2008.'']</ref> võrreldes on esikolmikus [[Katar]], [[Kuveit]] ja [[Küpros]]. Jõukate riikide kõrval eksisteerivad Lähis-Ida regioonis ka vaesemad riigid nagu [[Gaza tsoon]] ja [[Jeemen]].
Lähis-Ida tähtsust [[20. sajand|20. sajandil]] on tohutult suurendanud seal avastatud maailma suurimad [[nafta]]varud. Suurima majandusega Lähis-Ida riigid on [[Türgi]] (794 mld [[dollar|dollarit]]), [[Saudi Araabia]] (467 mld [[dollar|dollarit]]) ja [[Iraan]] (385 mld [[dollar|dollarit]]). [[Sisemajanduse kogutoodang|Sisemajanduse kogutoodang]]uid<ref name="WB-GDP-Nominal" /> võrreldes on esikolmikus [[Katar]], [[Kuveit]] ja [[Küpros]]. Jõukate riikide kõrval eksisteerivad Lähis-Ida regioonis ka vaesemad riigid nagu [[Gaza tsoon]] ja [[Jeemen]].


Osad selle piirkonna riigid on suuresti sõltuvad [[nafta]] ja naftasaaduste ekspordist. Riigid nagu [[Küpros]], [[Türgi]], [[Iisrael]] ja [[Egiptus]] omavad mitmekesiseid tööstusi. Selliste tööstuste alla kuuluvad puuvilla-, liha-, piima-, tekstiili- ja sõjatööstus. See piirkond valmistab ka parimaid kirurgilisi instrumente, mida [[eksport|eksporditakse]] lääneriikidesse.
Osad selle piirkonna riigid on suuresti sõltuvad [[nafta]] ja naftasaaduste ekspordist. Riigid nagu [[Küpros]], [[Türgi]], [[Iisrael]] ja [[Egiptus]] omavad mitmekesiseid tööstusi. Selliste tööstuste alla kuuluvad puuvilla-, liha-, piima-, tekstiili- ja sõjatööstus. See piirkond valmistab ka parimaid kirurgilisi instrumente, mida [[eksport|eksporditakse]] lääneriikidesse.
247. rida: 247. rida:


== Märkused ==
== Märkused ==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="piiritlus">[http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/me.htm World Atlas], Lähis-Ida kaasaegne käsitlus.</ref>
⚫
<ref name="WB-GDP-PPP">[http://siteresources.worldbank.org/DATASTATISTICS/Resources/GDP_PPP.pdf The World Bank: World Economic Indicators Database. ''GDP (PPP) 2008.''] Data for the year 2008. Last revised on July 1, 2009.</ref>
<ref name="WB-Population">[http://siteresources.worldbank.org/DATASTATISTICS/Resources/POP.pdf The World Bank: World Economic Indicators Database. ''Population 2008.''] Data for the year 2008. Last revised on July 1, 2009.</ref>
<ref name="varud">[PETROLEUM & OTHER LIQUIDS],http://www.eia.gov/petroleum/, Naftavarude ülevaade.</ref>
<ref name="OPEC">[Organization of the Petroleum Exporting Countries],http://www.opec.org/opec_web/en/, OPEC liikmed.</ref>
<ref name="WB-GDP-Nominal">[http://siteresources.worldbank.org/DATASTATISTICS/Resources/GDP.pdf The World Bank: World Economic Indicators Database. ''GDP (Nominal) 2008.'']</ref>
}}




Redaktsioon: 3. mai 2017, kell 10:12

Lähis-Ida reljeef (USGS-i andmed).

Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas. Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, aga ajaloolis-geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Eri keeleruumides on selle mõiste määratlues üsna erinev.

Kirjanduses ja meedias kasutatakse erinevaid Lähis-Ida määratlusi. Ajalooliselt kuuluvad ka Armeenia ja Aserbaidžaan Lähis-Ida piirkonda, aga majanduslike mudelite ja poliitiliste ideoloogiate poolest peetakse neid kahte riiki pigem Euroopasse kuuluvateks, sarnaselt mõtestatakse ka Küprose ja Gruusia asendit (need erinevad teistest valitseva usundi poolest).

Egiptust ja ka teisi Põhja-Aafrika Vahemere-äärseid riike peetakse mõnikord Lähis-Ida riikideks.[1]

Nimi "Lähis-Ida" on moodustatud saksakeelse nime Naher Osten (Lähis-Ida) eeskujul. Saksa keeles kasutatakse Lähis-Ida kohta ka nime Mittlerer Osten (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mis pigem tähendab maid Iraanist Indiani (kaasa arvatud). Sõnasõnaliselt "Lähis-Idaks" tõlgitav nimi on kasutusel ka vene, poola, horvaadi ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus tähistab seda piirkonda tavaliselt nimega Middle East (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mille all mõistetakse enamasti islamiusulisi maid ümber Vahemere idaosa. Saksa keeleruumis hõlmab laieneb nimi Mittlerer Osten (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida') mõiste mõnikord kogu Põhja-Aafrika ja Edela-Aasia islamimaailmale, hõlmates ka Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia ehk Turkestani (Großraum Mittlerer Osten; inglise keeles Greater Middle East). Niisugusel kujul hõlmab termin kogu üleminekuala ja kõik alad, mille kuulumine Euroopasse, Aasiasse ja ka Aafrikasse on vaieldav, aga üldisemalt ehk ka siirdealad läänemaailma ja idamaade vahel.

Koosseis

Riik Pindala km² Populatsioon Pealinn SKP (Kogu) Per capita Valuuta Riigikord Emakeel
 Bahrein 665 1 234 571 Manama $26,970 miljardit (2008) $21 845 (2008) Bahreini Dinaar Konstitutsiooniline monarhia araabia keel
 Küpros 9250 792 604 Nikosia $22,703 miljardit (2008) $28 677 (2008) Euro Presidentaalne vabariik kreeka keel, türgi keel
 Egiptus 1 002 450 77 498 000 Kairo $442,640 miljardit (2008) $6216 (2008) Egiptuse nael kolonelide diktatuur araabia keel
 Iraan 1 648 195 71 208 000 Teheran $819,799 miljardit (2008) $11 512 (2008) Iraani riaal Islamivabariik pärsia keel
 Iraak 437 072 31 001 816 Bagdad $202,3 miljardit (2008) $6525 (2008) Iraagi dinaar Parlamentaarne vabariik araabia keel, kurdi keel
 Iisrael 20 770 7 465 000 Jeruusalem $200,630 miljardit (2008) $26 876 (2008) Iisraeli uus seekel Parlamentarism heebrea keel, araabia keel
 Jordaania 92 300 6,407,085 Amman $32,112 miljardit (2008) $5011 (2008) Jordaania dinaar Konstitutsiooniline monarhia araabia keel
 Kuveit 17 820 3 100 000 Al-Kuwayt $137,190 miljardit (2008) $44 254 (2008) Kuveidi dinaar Konstitutsiooniline monarhia araabia keel
 Liibanon 10 452 4 224 000 Beirut $58,576 miljardit (2010) $13 876 (2010) Liibanoni nael Vabariik araabia keel, prantsuse keel
 Omaan 212 460 3 200 000 Masqat $66,889 miljardit (2008) $20 902 (2008) Omaani riaal Absoluutne monarhia araabia keel
Gaza tsoon 360 1 376 289 Gaza $0,77 miljardit (2009) $559 (2009) Egiptuse nael, Iisraeli uus seekel Autonoomne vabariik araabia keel
Palestiina omavalitsus 5860 2,235,000 Rām Allāh $12,95 miljardit (2009) $5794 (2009) Iisraeli uus seekel Autonoomne vabariik araabia keel
 Katar 11 437 793 341 Doha $94,249 miljardit (2008) $118800 (2008) Katari riaal Absoluutne monarhia araabia keel
 Saudi Araabia 1 960 582 23 513 330 Ar-Riyāḑ $593,385 miljardit (2008) $24 236 (2008) Saudi Araabia riaal Absoluutne monarhia araabia keel
 Süüria 185 180 22 505 000 Damaskus $105,238 miljardit (2010) $4 676 (2010) Süüria nael Presidentaalne vabariik araabia keel
 Türgi 783562 73 914 000 Ankara $1,028 triljonit[2] (2008) $13 920[2][3] (2008) Türgi liir Parlamentarism türgi keel
 Araabia Ühendemiraadid 82 880 5 432 746 Abu Dhabi $184,984 miljardit (2008) $34 049 (2008) AÜE dirhem Konstitutsiooniline monarhia araabia keel
 Jeemen 527 970 23 701 257 Sanaa $55,433 miljardit (2008) $2338 (2008) Jeemeni riial Presidentaalne vabariik araabia keel
Allikad:

Ajalugu

Ottomani valitsemisala kasvamine
 Pikemalt artiklis Lähis-Ida esiaeg
 Pikemalt artiklis Lähis-Ida ajalugu

Umbkaudu 9000 (vahemikus 11 000 – 7000) eKr tekkis Lähis-Idas põllumajandus ning hakkas arenema püsiv asustus. Kasvatati teravilju, kodustati loomad. Umbkaudu aastaks 7000 eKr on leiutatud ka põletatud keraamika. Mesopotaamia, Süüria-Palestiina ja Anatoolia varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos esimesteks, mistõttu saab kogu piirkonda kutsuda ka tsivilisatsiooni hälliks või sünnipaigaks.

Kiilkirja tekke eelseid (u 3300–3200 eKr) tsivilisatsioone ja erinevaid asulaid on võimalik analüüsida ainult arheoloogilise leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalikele ajalooallikatele eelnenud ajalooperioodi nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi erinevad etapid on oma nime saanud muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast keraamikat või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.

Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab Esimest maailmasõjast, mis lõppes Ottomani impeeriumi alistamisega Briti impeeriumi ja nende liitlaste poolt. 30. oktoobril 1918 sõlmiti Murdose vaherahu, mis lõpetas maailmasõja Lähis-Idas. 10. augustil 1920 allkirjastati Sévresi rahu, millega ratifitseeriti Ottomanide impeeriumi jagamine.

1948. aastal loodi Iisrael ja viiekümnendatel taandusid Lääne võõrvõimud. Nii Iisraeli riigi loomine kui ka võõrvägede lahkumine oli mõjutatud Ameerika Ühendriikide poolt. Võtmesündmuseks oli Suessi kriis, mis oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt.

Kahekümnendal sajandil avastatud naftavarud tõstsid piirkonna majanduslikku ja strateegilist tähtsust oluliselt. 1945. aastal alustasid Saudi Araabia, Iraan, Kuveit, Iraak ja Araabia Ühendemiraadid nafta tootmist ja eksportimist.

Tähtsus

Lähis-Ida on Hiina ja India kõrval üks olulisematest tsivilisatsiooni hällidest. Siin on kujunenud Mesopotaamia kultuurid ja Vana-Egiptuse tsivilisatsioon. See suurte religioonide (kristlus, judaism, islam) sünnikoht, olles sellega kultuuriliselt erakordselt tähtis miljarditele inimestele. Lähis-Ida on ka Lääne tsivilisatsiooni häll.

Lähis-Ida piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. 2004. aastal tõestatud varude seisuga moodustas see 63,44% kogu maailma naftavarudest, omades üle 600 miljardi barreli naftat piirkonna maapõues.[4] Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni kaheteistkümnest liikmesriigist kuus on Lähis-Ida regioonist. Nendeks on Iraan, Iraak, Kuveit, Qatar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. [5] Tänapäeval on Lähis-Ida jätkuvalt oluline majanduslikes ja religiooni puudutavates punktides. Aja jooksul on mainitud piirkonnast kujunenud ka strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes.

Majandus

Kuveidis põlev naftapuurauk

Lähis-Ida tähtsust 20. sajandil on tohutult suurendanud seal avastatud maailma suurimad naftavarud. Suurima majandusega Lähis-Ida riigid on Türgi (794 mld dollarit), Saudi Araabia (467 mld dollarit) ja Iraan (385 mld dollarit). Sisemajanduse kogutoodanguid[6] võrreldes on esikolmikus Katar, Kuveit ja Küpros. Jõukate riikide kõrval eksisteerivad Lähis-Ida regioonis ka vaesemad riigid nagu Gaza tsoon ja Jeemen.

Osad selle piirkonna riigid on suuresti sõltuvad nafta ja naftasaaduste ekspordist. Riigid nagu Küpros, Türgi, Iisrael ja Egiptus omavad mitmekesiseid tööstusi. Selliste tööstuste alla kuuluvad puuvilla-, liha-, piima-, tekstiili- ja sõjatööstus. See piirkond valmistab ka parimaid kirurgilisi instrumente, mida eksporditakse lääneriikidesse.

Türgi, Küpros, Egiptus, Liibanon ja Iisrael on tõestanud ennast ka turismisihtkohtadena. Teiste Lähis-Ida riikide puhul on jäänud see majandussektor arendamata. See võib olla tingitud regiooni poliitilistest konfliktidest ja konservatiivsest ühiskonna hoiakust. Samas on viimastel aastatel tõusnud Araabia Ühendemiraatide, Bahreini ja Jordaania populaarsus turistide seas, sest nendes riikides on loodud paremad tingimused turistide võõrustamiseks.

Vaata ka

Märkused

  1. ↑ World Atlas, Lähis-Ida kaasaegne käsitlus.
  2. ↑ 2,0 2,1 The World Bank: World Economic Indicators Database. GDP (PPP) 2008. Data for the year 2008. Last revised on July 1, 2009.
  3. ↑ The World Bank: World Economic Indicators Database. Population 2008. Data for the year 2008. Last revised on July 1, 2009.
  4. ↑ [PETROLEUM & OTHER LIQUIDS],http://www.eia.gov/petroleum/, Naftavarude ülevaade.
  5. ↑ [Organization of the Petroleum Exporting Countries],http://www.opec.org/opec_web/en/, OPEC liikmed.
  6. ↑ The World Bank: World Economic Indicators Database. GDP (Nominal) 2008.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lähis-Ida&oldid=4641225"