Raua tänava lahing: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Sidepataljoni lahinguks''' nimetatakse [[21. juuni]]l [[1940]] Tallinnas [[Tallinna 21. Algkool|21. Algkooli]] juures toimunud heitlust Eesti kaitsevägede ja Punaarmee vahel. |
'''Sidepataljoni lahinguks''' nimetatakse [[21. juuni]]l [[1940]] Tallinnas [[Tallinna 21. Algkool|21. Algkooli]] juures toimunud heitlust [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitsevägede]] ja [[Punaarmee]] vahel. |
||
{{vikinda}} |
|||
⚫ | Sidepataljon, mis pärast |
||
⚫ | [[Sidepataljon]], mis pärast Eesti kaitsevägede poolt oma [[kasarmu]]te sundloovutamist Punaarmeele paiknes [[Raua tänav (Tallinn)|Raua tänava]] koolimajas, keeldus [[juunipööre|juunipöörde]] ajal relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati [[NSV Liit|NSV Liidu]] Punaarmee väeosa [[raskekuulipilduja]] toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid Eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | Selles lahingus langesid |
||
⚫ | Selles lahingus langesid allohvitser [[Aleksei Männikus]] ja reamees [[Johannes Mandre]]. Nemad olid nende väheste Eesti sõdurite seas, kellele sai osaks langeda [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]] Eesti vormis ja Eesti lipu all.<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/kaitsevaelastest-said-korpusepoisid/#more-288 Kaitseväelastest said korpusepoisid]</ref> |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
{{Viited}} |
|||
⚫ | |||
* [[Rudolf Veidebach]] (14.08.1896-20.06.1940), teenis [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] Inseneriväe [[Sidepataljon]]is, maetud [[Tallinn]]as [[Kaitseväe kalmistu]]le. |
|||
⚫ | |||
<references/> |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
[[Kategooria:Eesti ajalugu]] |
[[Kategooria:Eesti ajalugu]] |
||
[[Kategooria:Eesti sõjavägi]] |
[[Kategooria:Eesti sõjavägi]] |
Redaktsioon: 2. veebruar 2010, kell 15:12
Sidepataljoni lahinguks nimetatakse 21. juunil 1940 Tallinnas 21. Algkooli juures toimunud heitlust Eesti kaitsevägede ja Punaarmee vahel.
Sidepataljon, mis pärast Eesti kaitsevägede poolt oma kasarmute sundloovutamist Punaarmeele paiknes Raua tänava koolimajas, keeldus juunipöörde ajal relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati NSV Liidu Punaarmee väeosa raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid Eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis.
Enne keskööd tulid kommunistid valvet üle võtma, kui see ei läinud neil korda. Maja ümber hakkas hargnema lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister Tõnis Rotberg ja kuus soomusautot.
Selles lahingus langesid allohvitser Aleksei Männikus ja reamees Johannes Mandre. Nemad olid nende väheste Eesti sõdurite seas, kellele sai osaks langeda II maailmasõjas Eesti vormis ja Eesti lipu all.[1]
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |