Paul Vihalem
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2023) |

Paul Johannes Vihalem (17. mai 1910 Lihula – 23. november 1985 Tallinn) oli eesti õigusteadlane ja õppejõud.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Paul Vihalemi isa Johannes Vihalem (1865–1930) sündis Harjumaal Ruila vallas Vihalema talus, oli kooliõpetaja, vallakirjutaja ja notar. Ema Adele Vilhelmine (Mannere) (1873–1914) pärines Pärnumaalt.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]1929. aastal lõpetas Järva maakonna Paide ühisgümnaasiumi humanitaarharus[1] ja 1935 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cum laude.[2] 1935–1938 Tartu ülikooli teaduslik stipendiaat haldus- ja tööõiguse alal,[3] muuhulgas oli 1937. aastal kolm kuud Genfis Rahvasteliidu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Tööbüroo stažöör.[4] 1938. aastal kaitses magistritöö.[5] Aastatel 1948–1950 oli NSVL TA riigi ja õiguse instituudi doktorant, 1952. aastal kaitses seal doktoritöö.[6] 1956. aastal sai professorikutse.[7]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1938–1940 oli Tartu ülikooli tööõiguse õppejõud.[8] 1940–1941 Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan ja õppejõud tsiviil- ja tööõiguse alal.[9] 1942 juhatas Eesti NSV ametiühingute kursusi ja pidas õigusalaseid loenguid Sverdlovski lähedal Šartašis.[10] 1944–1948 Tallinna polütehnilise instituudi nõukogude õiguse aluste kateedri õppejõud, sh 1946–1947 juhataja.[11] 1947–1948 ja 1950–1953 ENSV TA majanduse ja õiguse instituudi sektorijuhataja, sh 1947–1948 direktor.[12] 1945–1948 ja 1950–1977 Tartu riikliku ülikooli riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedri juhataja, 1945. aastast dotsent, 1956. aastast professor. 1961–1964 ka õigus-majandusteaduskonna dekaan. 1977–1984 konsultant-professor. Õpetas tööõigust, riigi ja õiguse teooriat, Eesti NSV riigi ja õiguse ajalugu.[6]
Poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]1933. aastast kuni 1934. aasta veebruarini oli Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESTP) Tartu I ühingu liige.[13] 27. juulil 1940 võeti vastu Eestimaa Kommunistlikku Parteisse.[14] 25.06.1940[15]–11.09.1940 Eesti NSV siseministri abi (omavalitsuste ja üldosakonna alal), sh 29.08.1940[16]–12.09.1940 sisekaitse ülem. 11.09.1940–05.06.1941 ENSV töö rahvakomissari asetäitja,[17][18] 28.05.1941–19.04.1946 Eesti NSV töö rahvakomissari kohusetäitja,[19][20] 1942–1945 ühtlasi Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu Presiidiumi esimees.[3] 1958–1961 Tartu Riikliku Ülikooli parteibüroo liige teadusliku töö alal.[21][22]
Ühiskondlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli Paide Ühisgümnaasiumi Noorsooliidu esimees.[23] 1930. aastatel osales Eesti Noorsoo Karskusliidu, Eesti Karskusliidu, üliõpilasseltsi Veljesto ja Akadeemilise Sotsialistliku Ühingu tegevuses.[3]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1965 orden "Austuse märk"[24][25]
- 1966 Eesti NSV teeneline jurist[26]
- 1971 Lenini orden[27][28]
- 1982 Oktoobrirevolutsiooni orden[29]
Töid
[muuda | muuda lähteteksti]- Karl Marx. Kapital: poliitilise ökonoomia kriitika. Esimene köide, Kapitali produktsiooniprotsess. /Kaastoimetajad A. Jõeäär ja E. Tuiman./ 1936
- Kehtiv tööõigus. Loengute autoriseeritud konspekt. 1939
- Ameerika-Inglise interventsioon Baltimaades 1918–1920. /Kaasautorid J. Krastin ja R. Šarmaitis./ 1954
- Riigi mõiste. 1960
- Eesti kodanlus imperialistide teenistuses (1917–1920). 1960
- Valge terror Eestis aastail 1918–1919. 1961
- Riigi põhifunktsioonid. 1961
- Valimised kodanlikus Eestis. 1963
- Eesti kodanluse üleminek saksa fašismi teenistusse. 1971.
- Riigi ja õiguse teooria I ja II. /Kaasautorid A. Kiris ja E.-J. Truuväli./ 1971
- Riigi ja õiguse teooria III. /Kaasautor E.-J. Truuväli./ 1975
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema tütar on majandusteadlane Ann Vihalem.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Noored elluastujad. – Järva Teataja, 11.06.1929, lk 4.
- ↑ Ülikool. – Postimees, 29.01.1935, lk 4.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Eesti Entsüklopeedia. 14. kd. Eesti elulood. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 603.
- ↑ Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute kartoteek 1920–1940. ERA.957.16.2a:7178.
- ↑ Ülikool. Uusi magistreid. – Postimees, 31.03.1938, lk 7.
- ↑ 6,0 6,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. kd. SAR–Y. Lisa. Tallinn: Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, 2013, lk 1217–1218.
- ↑ I. Maaroos. Dotsent P. Vihalem´ile professori teaduslik kutse. – Tartu Riiklik Ülikool, 06.04.1956, lk 2.
- ↑ P. Järvelaid. Eesti õigusteaduse ja õigushariduse ajalugu. Argo, 2015, lk 142.
- ↑ Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn: Valgus, 1986, lk 328.
- ↑ J. Kipper. Kaadri ettevalmistamine Suure Isamaasõja päevil Nõukogude tagalas. – Nõukogude Õpetaja, 18.07.1987, lk 2.
- ↑ Teaduskonverentsi "100 aastat tehnikaharidust Eestis" materjalid. Tallinn: TPI, 1980, lk 180, 182.
- ↑ U. Mereste. Majandusleksikon I. A–M. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 545.
- ↑ Isikute mälestuste kollektsioon 1900–1940. Vihalem, Paul. ERAF.247.51.556.
- ↑ EKP parteipiletid. Vihalem, Paul. ERAF.1.115.1380.
- ↑ Vabariigi Presidendi käskkiri nr 58. Riigi Teataja nr 54, art 495, 26.06.1940, lk 889.
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu korraldus. ENSV Teataja nr 1, art 9, 29.08.1940, lk 8.
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsus. ENSV Teataja nr 8, art 78, 17.09.1940, lk 56.
- ↑ Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus. Eesti NSV Teataja nr 58, art 928, 11.06.1941, lk 2529.
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus. Eesti NSV Teataja nr 57, art 906, 06.06.1941, lk 2396.
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus. Eesti NSV Teataja nr 25, art 201, 07.05.1946, lk 404.
- ↑ TRÜ parteiorganisatsiooni ajaloost. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik 536. Tartu: TRÜ, 1980, lk 70, 73, 76.
- ↑ Tartu Riikliku Ülikooli struktuur ja isikuline koosseis. Tartu: TRÜ, 1961, lk 30.
- ↑ P. Vihalem. Paide Ühisgümnaasiumi Noorsooliit likvideeritud. – Kevadik nr 5/6, 22.12.1934, lk 80.
- ↑ NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumis. – NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja nr 40, 13.10.1965, lk 929.
- ↑ NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusest – Edasi, 09.10.1965, lk 1.
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus – Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja nr 42, art 290, 10.09.1966, lk 733.
- ↑ Autasustamisi – NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja nr 32, 11.08.1971, lk 427.
- ↑ Autasustamisi. – Edasi, 21.08.1971, lk 1.
- ↑ NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus – NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja nr 38, art 711, 13.09.1982, lk 647.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tartu Ülikooli professorid
- Tallinna Tehnikaülikooli professorid
- Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased
- EYS Veljesto liikmed
- Eestimaa Kommunistliku Partei Tartu Riikliku Ülikooli organisatsiooni liikmed
- Eesti NSV teenelised juristid
- Eesti õigusteadlased
- Lenini ordeni kavalerid
- Ordeni "Austuse märk" kavalerid
- Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid
- Metsakalmistule maetud
- Sündinud 1910
- Surnud 1985