Mine sisu juurde

Paul Vihalem

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Paul Vihalem (1960)

Paul Johannes Vihalem (17. mai 1910 Lihula – 23. november 1985 Tallinn) oli eesti õigusteadlane ja õppejõud.

Päritolu

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Johannes Vihalem (1865–1930) sündis Harjumaal Ruila vallas Vihalema talus, oli kooliõpetaja, vallakirjutaja ja notar. Ema Adele Vilhelmine (Mannere) (1873–1914) pärines Pärnumaalt.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

1929. aastal lõpetas ta Järva maakonna Paide ühisgümnaasiumi humanitaarharus[1] ja 1935 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cum laude.[2] Oli 1935–1938 Tartu ülikooli teaduslik stipendiaat haldus- ja tööõiguse alal[3], muuhulgas oli 1937. aastal kolm kuud Genfis Rahvasteliidu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Tööbüroo stažöör.[4] 1938. aastal kaitses magistritöö.[5] Aastatel 1948–1950 oli ta NSVL TA riigi ja õiguse instituudi doktorant, 1952. aastal kaitses seal doktoritöö.[6]

Töökäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1938–1940 oli Tartu ülikooli tööõiguse õppejõud.[7] 1940–1941 Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan ja õppejõud tsiviil- ja tööõiguse alal.[8] 1942 juhatas Eesti NSV ametiühingute kursusi ja pidas õigusalaseid loenguid Sverdlovski lähedal Šartašis.[9] 1944–1948 Tallinna Polütehnilise Instituudi nõukogude õiguse aluste kateedri õppejõud, sh 1946–1947 juhataja.[10] 1947–1948 ja 1950–1953 ENSV TA majanduse ja õiguse instituudi sektorijuhataja, sh 1947–1948 direktor.[11] 1945–1948 ja 1950–1977 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedri juhataja, 1945. aastast dotsent, 1956. aastast professor. 1961–1964 ka TRÜ õigus-majandusteaduskonna dekaan. 1977–1984 konsultant-professor.[12] Õpetas tööõigust, riigi ja õiguse teooriat, Eesti NSV riigi ja õiguse ajalugu.[6]

Töid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Karl Marx. Kapital: poliitilise ökonoomia kriitika. Esimene köide. Kapitali produktsiooniprotsess. Kaastoimetajad A. Jõeäär ja E. Tuiman. 1936
  • Kehtiv tööõigus. Loengute autoriseeritud konspekt. 1939
  • Ameerika-Inglise interventsioon Baltimaades 1918–1920. Kaasautorid J. Krastin ja R. Šarmaitis. 1954
  • Riigi mõiste. 1960
  • Eesti kodanlus imperialistide teenistuses (1917–1920). 1960
  • Valge terror Eestis aastail 1918–1919. 1961
  • Riigi põhifunktsioonid. 1961
  • Valimised kodanlikus Eestis. 1963
  • Eesti kodanluse üleminek saksa fašismi teenistusse. 1971
  • Riigi ja õiguse teooria I ja II. Kaasautorid Advig Kiris ja Eerik-Juhan Truuväli. 1971
  • Riigi ja õiguse teooria III. Kaasautor Eerik-Juhan Truuväli. 1975

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

1933. aastast kuni 1934. aasta veebruarini oli Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESTP) Tartu I ühingu liige.[13]

Tegevus NLKP-s ja Nõukogude võimuasutustes

[muuda | muuda lähteteksti]

27. juulil 1940 võeti vastu Eestimaa Kommunistlikku Parteisse.[14] 25. juuni 1940[15]–11. september 1940 Eesti NSV siseministri abi (omavalitsuste ja üldosakonna alal), sh 29. august 1940[16]–12.09.1940 sisekaitse ülem. 11. september 1940 – 5. juuni 1941 ENSV töö rahvakomissari asetäitja[17][18] 28. mai 1941 – 19. aprill 1946 Eesti NSV töö rahvakomissari kohusetäitja[19][20] 1942–1945 ühtlasi Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu Presiidiumi esimees.[3] 1958–1961 Tartu Riikliku Ülikooli parteibüroo liige teadusliku töö alal.[21][22]

Ühiskondlik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli Paide Ühisgümnaasiumi Noorsooliidu esimees.[23] 1930. aastatel osales Eesti Noorsoo Karskusliidu, Eesti Karskusliidu, üliõpilasseltsi Veljesto ja Akadeemilise Sotsialistliku Ühingu tegevuses.[3]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1965 orden "Austuse märk"[24][25]
  • 1966 Eesti NSV teeneline jurist[26]
  • 1971 Lenini orden[27][28]
  • 1982 Oktoobrirevolutsiooni orden[29]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema tütar on majandusteadlane Ann Vihalem.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Noored elluastujad. Järva Teataja, 11. juuni 1929, lk 4
  2. ↑ Ülikool. Postimees, 29. jaanuar 1935, lk 4
  3. 1 2 3 Eesti Entsüklopeedia. 14. kd. Eesti elulood. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 603
  4. ↑ Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute kartoteek 1920–1940. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.957.16.2a:7178
  5. ↑ Ülikool. Uusi magistreid. Postimees, 31. märts 1938, lk 7
  6. 1 2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. kd. SAR–Y. Lisa. Tallinn: Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, 2013, lk 1217–1218
  7. ↑ Peeter Järvelaid. Eesti õigusteaduse ja õigushariduse ajalugu. Argo, 2015, lk 142
  8. ↑ Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn: Valgus, 1986, lk 328
  9. ↑ J. Kipper. Kaadri ettevalmistamine Suure Isamaasõja päevil Nõukogude tagalas. Nõukogude Õpetaja, 18. juuli 1987, lk 2
  10. ↑ Teaduskonverentsi "100 aastat tehnikaharidust Eestis" materjalid. Tallinn: TPI, 1980, lk 180, 182
  11. ↑ Uno Mereste. Majandusleksikon I. A–M. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 545
  12. ↑ I. Maaroos. Dotsent P. Vihalem´ile professori teaduslik kutse. Tartu Riiklik Ülikool, 6. aprill 1956, lk 2
  13. ↑ Isikute mälestuste kollektsioon 1900–1940. Vihalem, Paul. ERAF.247.51.556
  14. ↑ EKP parteipiletid. Vihalem, Paul. ERAF.1.115.1380
  15. ↑ Vabariigi Presidendi käskkiri nr 58. Riigi Teataja nr 54, art 495, 26. juuni 1940, lk 889
  16. ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu korraldus. ENSV Teataja nr 1, art 9, 29. august 1940, lk 8
  17. ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsus. ENSV Teataja nr 8, art 78, 17. september 1940, lk 56
  18. ↑ Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus. Eesti NSV Teataja nr 58, art 928, 11. juuni 1941, lk 2529
  19. ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus. Eesti NSV Teataja nr 57, art 906, 6. juuni 1941, lk 2396
  20. ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus. Eesti NSV Teataja nr 25, art 201, 7. mai 1946, lk 404
  21. ↑ TRÜ parteiorganisatsiooni ajaloost. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik 536. Tartu: TRÜ, 1980, lk 70, 73, 76
  22. ↑ Tartu Riikliku Ülikooli struktuur ja isikuline koosseis. Tartu: TRÜ, 1961, lk 30
  23. ↑ P. Vihalem. Paide Ühisgümnaasiumi Noorsooliit likvideeritud. Kevadik nr 5/6, 22. detsember 1934, lk 80
  24. ↑ NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumis. – NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja nr 40, 13. oktoober 1965, lk 929
  25. ↑ NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusest. Edasi, 9. september 1965, lk 1
  26. ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus – Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja nr 42, art 290, 10. september 1966, lk 733
  27. ↑ Autasustamisi. NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja nr 32, 11. august 1971, lk 427
  28. ↑ Autasustamisi. Edasi, 21. august 1971, lk 1
  29. ↑ NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus – NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja nr 38, art 711, 13. september 1982, lk 647

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Paul_Vihalem&oldid=6994587"