Paul Vihalem

Allikas: Vikipeedia
Paul Vihalem (1960)

Paul Johannes Vihalem (17. mai 1910 Lihula23. november 1985 Tallinn) oli eesti õigusteadlane ja õppejõud.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Paul Vihalemi isa Johannes Vihalem (1865–1930) sündis Harjumaal Ruila vallas Vihalema talus, oli kooliõpetaja, vallakirjutaja ja notar. Ema Adele Vilhelmine (Mannere) (1873–1914) pärines Pärnumaalt.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1929. aastal lõpetas Järva maakonna Paide ühisgümnaasiumi humanitaarharus[1] ja 1935 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cum laude.[2] 1935–1938 Tartu ülikooli teaduslik stipendiaat haldus- ja tööõiguse alal,[3] sh oli 1937. aastal kolm kuud Genfis Rahvasteliidu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Tööbüroo stažöör.[4] 1938. aastal kaitses magistritöö.[5] Aastatel 1948–1950 oli NSVL TA riigi ja õiguse instituudi doktorant, 1952. aastal kaitses seal doktoritöö.[6] 1956. aastal sai professorikutse.[7]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1938–1940 oli Tartu ülikooli tööõiguse õppejõud.[8] 1940–1941 Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan ja õppejõud tsiviil- ja tööõiguse alal.[9] 1942 juhatas Eesti NSV ametiühingute kursusi ja pidas õigusalaseid loenguid Sverdlovski lähedal Šartašis.[10] 1944–1948 Tallinna polütehnilise instituudi nõukogude õiguse aluste kateedri õppejõud, sh 1946–1947 juhataja.[11] 1947–1948 ja 1950–1953 ENSV TA majanduse ja õiguse instituudi sektorijuhataja, sh 1947–1948 direktor.[12] 1945–1948 ja 1950–1977 Tartu riikliku ülikooli riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedri juhataja, 1945. aastast dotsent, 1956. aastast professor. 1961–1964 ka õigus-majandusteaduskonna dekaan. 1977–1984 konsultant-professor. Lugenud tööõigust, riigi ja õiguse teooriat, Eesti NSV riigi ja õiguse ajalugu.[6]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1933. aastast kuni 1934. aasta veebruarini oli Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESTP) Tartu I ühingu liige.[13] 27.07.1940 võeti vastu Eestimaa Kommunistlikku Parteisse.[14] 25.06.1940[15]–11.09.1940 Eesti NSV siseministri abi (omavalitsuste ja üldosakonna alal), sh 29.08.1940[16]–12.09.1940 sisekaitse ülem. 11.09.1940–05.06.1941 ENSV töö rahvakomissari asetäitja,[17][18] 28.05.1941–19.04.1946 Eesti NSV töö rahvakomissari kohusetäitja,[19][20] 1942–1945 ühtlasi Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu Presiidiumi esimees.[3] 1958–1961 Tartu riikliku ülikooli parteibüroo liige teadusliku töö alal.[21][22]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Paide Ühisgümnaasiumi Noorsooliidu esimees.[23] 1930. aastatel osales Eesti Noorsoo Karskusliidu, Eesti Karskusliidu, üliõpilasseltsi Veljesto ja Akadeemilise Sotsialistliku Ühingu tegevuses.[3]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1965 orden "Austuse märk"[24][25]
  • 1966 Eesti NSV teeneline jurist[26]
  • 1971 Lenini orden[27][28]
  • 1982 Oktoobrirevolutsiooni orden[29]

Töid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Karl Marx. Kapital: poliitilise ökonoomia kriitika. Esimene köide, Kapitali produktsiooniprotsess /kaastoimetajad A. Jõeäär ja E. Tuiman/. 1936
  • Kehtiv tööõigus. Loengute autoriseeritud konspekt. 1939
  • Ameerika-Inglise interventsioon baltimaades 1918–1920 /kaasautorid J. Krastin ja R. Šarmaitis/. 1954
  • Riigi mõiste. 1960
  • Eesti kodanlus imperialistide teenistuses (1917–1920). 1960
  • Valge terror Eestis aastail 1918–1919. 1961
  • Riigi põhifunktsioonid. 1961
  • Valimised kodanlikus Eestis. 1963
  • Eesti kodanluse üleminek saksa fašismi teenistusse. 1971.
  • Riigi ja õiguse teooria I ja II /kaasautorid A. Kiris ja E.-J. Truuväli/. 1971
  • Riigi ja õiguse teooria III /kaasautor E.-J. Truuväli/. 1975

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Noored elluastujad. – Järva Teataja, 11.06.1929, lk 4.
  2. Ülikool. – Postimees, 29.01.1935, lk 4.
  3. 3,0 3,1 3,2 Eesti Entsüklopeedia. 14. kd. Eesti elulood. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 603.
  4. Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute kartoteek 1920–1940. ERA.957.16.2a:7178.
  5. Ülikool. Uusi magistreid. – Postimees, 31.03.1938, lk 7.
  6. 6,0 6,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. kd. SAR–Y. Lisa. Tallinn: Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, 2013, lk 1217–1218.
  7. I. Maaroos. Dotsent P. Vihalem´ile professori teaduslik kutse. – Tartu Riiklik Ülikool, 06.04.1956, lk 2.
  8. P. Järvelaid. Eesti õigusteaduse ja õigushariduse ajalugu. Argo, 2015, lk 142.
  9. Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn: Valgus, 1986, lk 328.
  10. J. Kipper. Kaadri ettevalmistamine Suure Isamaasõja päevil Nõukogude tagalas. – Nõukogude Õpetaja, 18.07.1987, lk 2.
  11. Teaduskonverentsi "100 aastat tehnikaharidust Eestis" materjalid. Tallinn: TPI, 1980, lk 180, 182.
  12. U. Mereste. Majandusleksikon I. A–M. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 545.
  13. Isikute mälestuste kollektsioon 1900–1940. Vihalem, Paul. ERAF.247.51.556.
  14. EKP parteipiletid. Vihalem, Paul. ERAF.1.115.1380.
  15. Vabariigi Presidendi käskkiri nr 58. – Riigi Teataja nr 54, art 495, 26.06.1940, lk 889.
  16. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu korraldus. – ENSV Teataja nr 1, art 9, 29.08.1940, lk 8.
  17. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsus. – ENSV Teataja nr 8, art 78, 17.09.1940, lk 56.
  18. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus. – Eesti NSV Teataja nr 58, art 928, 11.06.1941, lk 2529.
  19. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus. – Eesti NSV Teataja nr 57, art 906, 06.06.1941, lk 2396.
  20. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus. – Eesti NSV Teataja nr 25, art 201, 07.05.1946, lk 404.
  21. TRÜ parteiorganisatsiooni ajaloost. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik 536. Tartu: TRÜ, 1980, lk 70, 73, 76.
  22. Tartu Riikliku Ülikooli struktuur ja isikuline koosseis. Tartu: TRÜ, 1961, lk 30.
  23. P. Vihalem. Paide Ühisgümnaasiumi Noorsooliit likvideeritud. – Kevadik nr 5/6, 22.12.1934, lk 80.
  24. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumis. – NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja nr 40, 13.10.1965, lk 929.
  25. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusest – Edasi, 09.10.1965, lk 1.
  26. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus – Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja nr 42, art 290, 10.09.1966, lk 733.
  27. Autasustamisi – NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja nr 32, 11.08.1971, lk 427.
  28. Autasustamisi. – Edasi, 21.08.1971, lk 1.
  29. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus – NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja nr 38, art 711, 13.09.1982, lk 647.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]