Arutelu:Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

See organ oli ka Saksa okupatsiooni ajal olemas. Andres 2. mai 2008, kell 14:13 (UTC)


Hiljem oli esimees Arnold Veimer.

Vahest peaks selle ühendama artikliga Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Muutus ainult nimi. Andres 2. mai 2008, kell 14:16 (UTC)

Las ta olla eraldi ja see ministrite nõukogu eraldi. Teoreetiliselt peaks kirjutama eri koosseisude kohta ka eraldi jutud, aga selle materjali leidmine võtab aega. Ma parandaks selle sõna "valitsus" ka tagasi, kuna spetsiaalselt tolle aja ajalehed rõhutasid, et see ei ole valitsus. Muideks lehes ei ole Hendrik Allik, vaid on Indrek Allik, kas ta vahetas nime? --Oktav 2. mai 2008, kell 21:35 (UTC)
25. märtsist 1946 kandis seesama organ Eesti NSV Ministrite Nõukogu nime. Midagi ei muutunud peale nime. Seetõttu ei ole tegu kahe eri asjaga, nii et eraldi artiklitel ei ole minu meelest õigustust.
Siin on öeldud ainult, mis ajast see organ eksisteeris. Pole aga öeldud, mis ajani. Andres 3. mai 2008, kell 08:15 (UTC)
Edasi, kuni 1946. aastani oli sellel organil kaks esimeest, Lauristin ja Veimer. Kui muudatused koosseisus ei ole kajastatud, siis on jutt eksitav. Sõja ajal eksisteeris see organ (teoreetiliselt) tagalas. Uus esimees nimetati alles 1944, kuigi Lauristin suri 1941.
Mida selle kohta öeldi, et tegu pole valitsusega? Arvan, et küsimus oli semantiline. Minu meelest võib sõna "valitsus" sellegipoolest kasutada. Võib öelda ka "kõrgeim täidesaatva võimu organ" vms, aga linkida tuleks ikka "valitsus". Sõna "valitsus" oli nõukogude ajal kasutusel küll, kuid upravlenije, mitte pravitelstvo tähenduses.
Alliku nime ei oska kommenteerida. Andres 3. mai 2008, kell 08:25 (UTC)
Igatahes aga ütleb ENE, et Toompeal on valitsusasutus. Andres 3. mai 2008, kell 09:55 (UTC)
Kuna see organ ja nimi põhinevad konstitutsioonil, siis selleks, et uus nimi panna, pidi ka konstitutsiooni muutma. Oskab keegi viidata või on kellelgi see konstitutsioon olemas? --Oktav 3. mai 2008, kell 22:25 (UTC)
Ilmselt küll. Konstitutsiooni muutmiseks oli tarvis lihtsalt ülemnõukogul kokku tulla. Istungjärgud toimusid vist kaks korda aastas. Konstitutsiooni muudeti iga kord, kui mõni ministeerium juurde tuli või nime muutis. Andres 3. mai 2008, kell 22:39 (UTC)


On Sul selle otsuse tekst, millega nime muudeti või ümber kujundati? Andres 5. mai 2008, kell 16:27 (UTC)

Jah, ma leidsin selle. Postimees 27. märts 1946. --Oktav 5. mai 2008, kell 16:44 (UTC)
Kui viitsid, siis kirjuta siia ümber. Andres 5. mai 2008, kell 16:48 (UTC)
Ole lahke, Andres. http://dea.nlib.ee/index.php?lid=1&byea=1946&bmon=3 --kanakukk 31. mai 2008, kell 12:24 (UTC)
Vastavalt NSVL Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. a. seadusele „NSVL Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSVL Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogu ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks“ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium otsustab: Kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeruimideks. Vastavalt sellele nimetada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitjaid ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaiks ja ENSV rahvakomissare ENSV ministreiks.
Tallinn, 25. märtsil 1946.
ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees J. Vares
ENSV Ülemnõukogu Presiidium sekretär V. Telling
--kanakukk 31. mai 2008, kell 12:36 (UTC)


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 5. juuli 2013, kell 23:10 (EEST)