Paul Tammert

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Paul Tammert, 12. jaanuar 2008.jpg

Paul Tammert (sündinud 1. jaanuaril 1956) on eesti poliitik, majandusteadlane ja fiskaalõiguse õppejõud.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Tammert on lõpetanud Tallinna 18. 8-klassilise kooli ning Keila Keskkooli.

1986. aastal lõpetas Tammert Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloogiainseneri kraadiga, toiduainetetööstuse tehnoloogia ja organiseerimise erialal. Diplomitöö teemaks oli "Taimetoidurestoran Tallinnas", mis oli tolle aja NSVL-s esimene omalaadne. Samal teemal jätkus uurimistöö Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis, kus töö keskendus rohkem mahepõllumajanduse (ökoloogiline ja biodünaamiline põllumajandus) probleemidele.

1993. aastal lõpetas Paul Tammert magistrantuuri TTÜ-s majandusteaduste magistri kraadiga. Töö teemaks oli "Eesti maksupoliitika arengustsenaariumid". 1996. aastal astus TTÜ doktorantuuri haldusjuhtimise erialal, 2011. aastal jätkas doktoriõpinguid Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudis fiskaalpoliitika valdkonnas. Mõlemad doktarantuurid jäid lõpetamata.

Iseõppijana pani ta kokku erinevate õppeainete õpetamiseks vajalikud eestikeelsed õppematerialid, s.h maksundus, avaliku sektori eelarvestus, tulumaks, omandimaksud, sotsiaalkindlustus ja -maksud, maksu- ja eealrvepoliitika ajalugu, kaasaja fiskaalpoliitika. Ta on läbinud erialaseid täiendkoolituskursusi Saksamaal, Madalmaades, Taanis, Taiwanil ning osalenud Maailmapanga ja EU Twinning projektis (Madalmaad).

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Tammert on töötanud 1987–1991 Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis nooremteadurina; 1992–1994 Riigikogu rahanduskomisjoni konsultandina; 1994–1997 Tallinna Linnavolikogu majandus- ja finantsnõunikuna; 1998–2001 Keila linnavalitsuse ja Keila tervisekeskuse finantsjuhina; 1994–2004 TTÜ majandusarvestuse instituudi lektorina (maksundus ja avaliku sektori eelarve), 1987–2004 majandusarvestuse instituudi direktori k/t-na; 2004–2008 Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektorina (tulumaks, sotsiaalkindlustusmaksud, omandimaksud, maksunduse ajalugu, kaasaja fiskaalpoliitika); 2008–2010 MTÜ Eesti Ühistegeline Liit juhatuse liikmena tegevdirektori ülesannetes; 2010-2015 Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektorina (majanduse alused, otsesed maksud, sotsiaalkindlustusmaksud, maksu- ja eelarvepoliitika ajalugu, kaasaja fiskaalpoliitika).

Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis töötamise ajal ja peale seda valmistas ette mahepõllumajanduse õiguslikke aluseid sätestavaid seadusandlikke akte Eestis, osales juhtiva jõuna Toiduseaduse ja Mahepõllumajanduse seaduse eelnõude koostamisel ning nende viimisel Riigikokku.

Tallinna Linnavolikogus töötamise ajal koostas mitmete seaduste eelnõud ning valmistas ette projekti, mille realiseerumisel oleks saanud juba 1997. aastast tasuda Tallinna ühistranspordis ja erasõidukite parkimisel elektroonilise maksevahendiga. Tolleaegse Linnavalitsuse vastupanu ning tarnijate kohtuvaiduste (Ectaco; Buscom) tõttu see projekt ei realiseerunud tookord, vaid alles 2012 aastal.

Paul Tammerti juhtimisel on reformitud Keila linnavalitsuse ja Tallinna Tehnikaülikooli eelarvesüsteem.

Tammert on välja andnud kõrgkoolidele maksunduse õpiku (2002, 2003, 2005) ja otseste maksude õpiku (e-raamat, 2012), essee vormis raamatu "Kolm valitsuskultuuri ja Eesti tulevik" (2007) ning kaheteljelist ja neljal sotsiaalselt korral (kooperativism, individualism, elitarism, bürokratism) põhinevat poliitilist jaotust tutvustava raamatu "Poliitilised valikud türannia ja heaoluühiskonna vahel" (2017)..

2017. aastal töötas ta augustist detsembrini Jüri Gümnaasiumis ajalooõpetajana.

Alates 2018. aastast iseseisev ettevõtja, kes osaleb mitmete ettevõtete juhtimises. Tegevusvaldkonnad: algajate ettevõtjate koolitamine, äriplaanide koostamine ja uute äriprojektide algatamine.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Paul Tammert on kuulunud Eesti Ettevõtjate Erakonda (kandideeris selle nimekirjas ka Riigikokku 1992. aasta valimistel, sai 506 häält), Koonderakonda (1994–1997, oli ka juhatuse liige), Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (2005–2006) ning Erakonda Eestimaa Rohelised (2006–2011), kus kuulus ka juhatusse. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas, eesmärgiga takistada Eesti ühinemist Euroopa Stabiilsusmehhanismiks nimetatud projektiga ja vältida sellest tulenevaid rahalisi kohustusi eesti maksumaksjatele. Tema mõtet pooldas kogu Eesti peale vaid 87 häält.[1][2] 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Tallinna linnavolikokku Tegusa Tallinna nimekirjas, kuna tahtis toetada Urmas Sõõrumaa ettepanekut, mille eesmärgiks oli keelata volikokku valitud isikute üleminek linnavalitsuse liikmeteks (võimude lahususe põhimõtte kinnistamine). Kahjuks sai sellest valimisliit Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn, mille ridades hääletas tema poolt 11 inimest.[3][4]

Maailmavaatelt on ta liberaal ja individualistliku turumajanduse pooldaja. Raamatus "Millist riiki" kirjeldab ta ühiskonda kolme-telje (vabadus, võrdsus, vendlus) süsteemis, millest moodustub 4 +1 sotsiaalset korda (kooperativism, individualism, elitarism, bürokratism ja kodanikuühiskond) ning riiklikku arengut liinis: linnriik > militaarriik > territoriaalriik > modernne riik > sotsiaalriik > kodanikuühiskond. Raamatus esitatud teooria aluseks on iga inimese õigus vabale eneseteostusele ning selle keskmes on isiksusliku arengutaseme saavutanud inimeste osakaal ühiskonnas ning nende mõju selle arengule.[5] [viide?]

Tammert pooldab ja on püüdnud edendada vabade kodanike algatustel põhinevat ühiskonda (John Locke, John Stuart Mill, Adam Smith, Karl Popper), milles kasumit hagevad äriühingud ja inimeste ühiseid vajadusi rahuldavad ühistud omavahel konkureerides lahendavad ühiskonna probleemid, piirates sellega riigibürokraatia eestkoste ja paternalistliku poliitika teostamise võimalusi. Kodanike eneseteostuse vabadus, turumajanduslike jõudude muutuv tasakaal ja efektiivne konkurents tagab ühiskonna kiire tehnoloogilise arengu, kuid hoiab samas kaupade ja teenuste hinnad stabiilsetena ning maksukoormuse madalana, kuna ametnike roll ühiskonnas jääb minimaalseks ja piirdub täitevvõimu teostamisega.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]