Paul Tammert

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Paul Tammert, 12. jaanuar 2008.jpg

Paul Tammert (sündinud 1. jaanuaril 1956) on Eesti poliitik, majanduskonsultant ja pedagoog.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Tammert on lõpetanud Tallinna 18. 8-klassilise kooli ja Keila Keskkooli.

1986. aastal lõpetas Tammert Tallinna Polütehnilise Instituudi toiduainetetööstuse tehnoloogia ja organiseerimise erialal tehnoloogiainseneri kutsega. Diplomitöö teema oli "Taimetoidurestoran Tallinnas". Jätkus uurimistöö Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis[viide?], kus töö keskendus mahepõllumajanduse (ökoloogiline ja biodünaamiline põllumajandus) probleemidele.[viide?]

1993. aastal sai Paul Tammert Tallinna Tehnikaülikoolist majandusteaduste magistri kraadi. Magistritöö teema oli "Eesti maksupoliitika arengustsenaariumid". 1996. aastal astus TTÜ doktorantuuri haldusjuhtimise erialal, 2011. aastal jätkas doktoriõpinguid Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudis fiskaalpoliitika valdkonnas. Mõlemas kõrgkoolis jäi doktoriõpe lõpetamata.

Ta on läbinud erialaseid täiendkoolituskursusi Saksamaal[viide?], Hollandis[viide?], Taanis[viide?], Taiwanil[viide?] ning osalenud Maailmapanga[viide?] ja EU Twinningu projektides[viide?] (Madalmaad).

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Tammert on töötanud 1987–1991 Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis nooremteadurina; 1992–1994 Riigikogu rahanduskomisjoni konsultandina; 1994–1997 Tallinna Linnavolikogus Tiit Vähi ja Koit Kaaristo majandus- ja finantsnõunikuna; 1998–2001 Keila linnavalitsuse ja Keila tervisekeskuse finantsjuhina; 1994–2004 TTÜ majandusarvestuse instituudi lektorina (maksundus ja avaliku sektori eelarve), 1987–2004 majandusarvestuse instituudi direktori k/t-na; 2004–2008 Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektorina (tulumaks, sotsiaalkindlustusmaksud, omandimaksud, maksunduse ajalugu ja fiskaalpoliitika); 2008–2010 MTÜ Eesti Ühistegeline Liit juhatuse liikmena tegevdirektori ülesannetes; 2010-2015 Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektorina (majanduse alused, otsesed maksud, sotsiaalkindlustusmaksud, maksu- ja eelarvepoliitika ajalugu, kaasaja fiskaalpoliitika). Lisaks on ta pidanud maksundus kursusi Audentese Kõrgkoolis, Estonian Business Schoolis ja Tallinna Ülikoolis.[viide?]

Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis töötamise ajal ja pärast seda aitas ette valmistada mahepõllumajandust reguleerivaid õigusakte Eestis.[viide?]

2017. aastal töötas ta augustist detsembrini Jüri Gümnaasiumis ajalooõpetajana.

2018. aastast koolitab ettevõtjana teisi, äritegevust alustavaid ettevõtjaid (äriplaanide koostamine ja uute äriprojektide algatamine, finantsnõustamine).

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Paul Tammert on kuulunud Eesti Ettevõtjate Erakonda (kandideeris selle nimekirjas ka Riigikokku 1992. aasta valimistel, sai 506 häält), Koonderakonda (1994–1997, oli ka juhatuse liige), Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (2005–2006) ning Erakonda Eestimaa Rohelised (2006–2011), kus kuulus ka juhatusse. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas, saades 87 häält.[1] 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Tallinna linnavolikokku valimisliidu Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn nimekirjas, saades 11 häält.[2][3]

Maailmavaatelt on ta liberaal ja individualistliku turumajanduse pooldaja. Raamatus "Millist riiki" kirjeldab ta ühiskonda kolme-telje (vabadus, võrdsus, vendlus) süsteemis, millest moodustub 4 +1 sotsiaalset korda (kooperativism, individualism, elitarism, bürokratism ja kodanikuühiskond) ning riiklikku arengut liinis: linnriik > militaarriik > territoriaalriik > modernne riik > sotsiaalriik > kodanikuühiskond. Raamatus esitatud teooria aluseks on iga inimese õigus vabale eneseteostusele ning selle keskmes on isiksusliku arengutaseme saavutanud inimeste osakaal ühiskonnas ning nende mõju selle arengule.[4]

Tammert pooldab ja on püüdnud edendada vabade kodanike algatustel põhinevat ühiskonda (John Locke, John Stuart Mill, Adam Smith, Karl Popper), milles kasumit hagevad äriühingud ja inimeste ühiseid vajadusi rahuldavad ühistud omavahel konkureerides lahendavad ühiskonna probleemid, piirates sellega riigibürokraatia eestkoste ja paternalistliku poliitika teostamise võimalusi.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]