Püha Georgi orden

Allikas: Vikipeedia
Püha Georgi orden ja I järgu rist
Püha Georgi I järgu rist, orden ja ordenilint
Püha Georgi II järgu rist ja orden
Püha Georgi IV järgu ordeni rist 1850. aastatest

Püha Georgi orden, õieti Püha Suurkannataja ja Võidutooja Georgi Keiserlik Sõjaline orden (vene keeles Императорский Военный орден Святого Великомученника и Победоносца Георгия) on Venemaa Keisririigi sõjaväeline autasu lahingulise vapruse eest.

Kindralfeldmarssal Mihhail Kutuzov, Kõigi Püha Georgi ordenite kavaler. Portreel on I klassi ordenimärk (rist) üle rinna asetseval Georgi lindil, II klassi rombikujuline märk (ülaltpoolt 2.).
Kindral Nikolai Judenitš. Autasustatud IV, III ja II klassi Püha Georgi ordeniga (1916)

Georgi ordeni asutas keisrinna Katariina II 26. novembril 1769.[1] ning orden oli määratud annetamiseks vaid ohvitseridele ja kindralitele.

1807. aastal asutas Venemaa keiser Aleksander II Napoleoni sõdade käigus Napoleon I vägede üle saavutatud võidu puhul Preussisch Eylau juures ordenimärgi («знак отличия ордена») ka lihtsõduritele.

Venemaa keisririigi sõjalist autasu "Püha Georgi ordenit" – ohvitseridele III, II ja I klass ja "Püha Georgi risti", tunnusmärki – sõduritele ja allohvitseridele IV klass anti kuni 1917. aastani välja 3 700 000.

Püha Georgi Suurkannataja ja Võitja ordeni deviis oli Teenistuse ja vapruse eest!

Püha Georgi orden Venemaa keisririigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Statuut[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ordeni statuudis on öeldud, et selle annetamisel ei oma tähtsust ohvitseri seisus, tema endised teened ja haavad. Georgi kavaleriks võib saada üksnes see, kes mitte ainult ei täida oma kohust, vaid kes on lahingus eriliselt silma paistnud. Ordeniga autasustati ainult ohvitsere ning ainult sõjaliste teenete eest.[1]

1913. aastal parandatud ja täiendatud variant lähtus ikka veel suures osas 19. sajandi esimese poole sõjapidamise põhimõtetest. Statuudis on loetletud 115 kangelastegu, mille sooritamisel võidi ohvitseri autasustada Georgi ordeniga.

Georgi duuma[muuda | redigeeri lähteteksti]

1782. aastal asutati Peterburis Georgi duuma, mille ülesanne oli ordeni kavaleriks pürgivate ohvitseride taotluste läbi vaatamine. Duumasse pidi kuuluma vähemalt seitse Georgi kavaleri, võimalust mööda erinevatest väeliikidest. Otsused langetati lihthäälteenamusega.

1812. aasta Vene-Prantsuse sõja oludes muutus kõigi autasustamistaotluste läbivaatamine Peterburis asuvale duumale ülejõukäivaks ning Georgi ordeni kahe madalama järguga autasustamise õigus anti armeede komandöridele, kes lähtusid armee staabi juures asuva Georgi duuma otsusest. Esildise ohvitseri autasustamiseks tegi tema otsene ülemus (roodukomandöri puhul pataljonikomandör jne). Esildise koostamisel tuli rangelt kontrollida kõiki fakte ning kinnitada kangelasteo kirjeldus tunnistajate allkirjadega. Ühe konkreetse kangelasteo eest sai ohvitseri esitada autasustamiseks vaid ühel korral. Autasude kinnitamine Georgi Duumas oli pikaajaline protsess, mis vältas sageli kuid ning isegi aastaid. Viimased autasustamised Vene-Jaapani sõja eest toimusid 1915. aasta märtsis.[2]

Keisririigi Georgi ordeni kavalere[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõigi Püha Georgi ordenite kavalerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püha Georgi ordenit nagu ka teisi keisririigi ordeneid annetati astmeliselt ning kuna Aleksandr Suvorovile annetati 1771. aastal kohe III klassi orden, millele järgnesid II ja I klassi orden, siis ei saanud talle statuudi kohaselt annetada madalamat IV klassi ordenit ning ta ei olnud kõigi ordenite kavaler.

Ordeni III, II ja I klassi kavalerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Admiral Aleksandr Koltšak Püha Georgi ordeni III ja IV klassiga

Eestlastest Georgi ordeni kavalerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne I maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestlastest Püha Georgi ordeni kavaleridest võib kindlamini rääkida alles seoses Vene-Jaapani sõjaga. Esimene kindlasti eesti rahvusest Püha Georgi ordeni kavaler oli 1882. aastal Tartumaal Elistveres sündinud Eduard-Richard Villmann.

1907. aastal pälvis Püha Georgi ordeni leitnant Aleksander Lindenvald, Konstantin Martson, inseneriväe reservlipnik Osvald Berg ja 12. Ida-Siberi kütipolgu alamleitnant Eugen Mühlberg. Vene-Jaapani sõjas pälvis kuldmõõga 25. Ida-Siberi kütisuurtükiväebrigaadi staabikapten Julius Uder.

Esimeses maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ligemale 2200 Esimese maailmasõja ajal ohvitseriks ülendatud eestlase seas oli Püha Georgi ordeni kavalere 33 ja I maailmasõja ajal teenisid eesti soost ohvitserid välja ühtekokku

35 Püha Georgi ordenit:
45 Georgi mõõka:
Eestiga seotud Georgi ordeni kavalerid:
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Esimeses maailmasõjas#Eesti ohvitserid Venemaa Keisririigi sõjaväes
Next.svg Pikemalt artiklis Eestlastest Georgi ordeni kavaleride loend

Georgi ordeni kavalerid Eesti Vabariigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjavägede Ülemjuhataja kindralstaabi kindralmajor Johan Laidoneri päevakäsk nr. 1073 12. veebruarist 1920.a.

"Minu päevakäskude nr. 337 ja 803 täienduseks ja selgituseks teatan, et Vene sõjaväes saadud Georgi rist ei anna mitte õigust Eesti sõjaväes lühendatud aja jooksul aukraadi saada, vaid Georgi rist tuleb arvesse võtta Vene sõjaväes väljateenitud aja likvideerimise juures, nii et peale selle, kui keegi Eesti sõjaväes teenistuse eest juba aukraadi on saanud, kaotab Georgi rist oma tähtsuse aukraadi saamiseks."

Püha Georgi orden Venemaa Föderatsioonis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püha Georgi ordeni täht ja 4. 3. ja 2. järgu rist
Püha Georgi ordeni kandmise kord, vasakult-paremale 4., 3., 2. ja 1. klass

2000. aastal taastas Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin, kuid ordeni väljaandmise aluseid muudeti. Ordenit võib annetada ainult vanematele ja kõrgematele ohvitseridele «lahinguoperatsioonide läbiviimise eest Kodumaa kaitsel, välisvaenlase kallaletungi puhul, juhul kui vaenlane on täielikult purustatud». Vanemohvitserideks loetakse ohvitsere majorist marssalini, teistel sõjaväelastel ja nooremohvitseridel ei ole uue ordeni statuudi kohaselt võimalik seda ordenit välja teenida.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]