Püha Georgi orden
Püha Georgi orden, õieti Püha Suurkannataja ja Võidutooja Georgi Imperaatorlik Sõjaline orden (Императорский Военный орден Святого Великомученника и Победоносца Георгия) on Venemaa Keisririigi sõjaväeline autasu lahingulise vapruse eest.
Georgi ordeni asutas keisrinna Katariina II 26. novembril 1769.[1] ning orden oli määratud annetamiseks vaid ohvitseridele ja kindralitele.
1807. aastal asutas Venemaa keiser Aleksandr II Napoleoni sõdade käigus Napoleon I vägede üle saavutatud võidu puhul Preussisch Eylau juures ordenimärgi («знак отличия ордена») ka lihtsõduritele.
Venemaa keisririigi sõjalist autasu "Püha Georgi ordenit" – ohvitseridele III, II ja I klass ja "Püha Georgi risti", tunnusmärki – sõduritele ja allohvitseridele IV klass anti kuni 1917. aastani välja 3 700 000.
Püha Georgi Suurkannataja ja Võitja ordeni deviis oli Teenistuse ja vapruse eest!
Sisukord |
Püha Georgi orden Venemaa keisririigis [muuda]
Statuut [muuda]
Ordeni statuudis on öeldud, et selle annetamisel ei oma tähtsust ohvitseri seisus, tema endised teened ja haavad. Georgi kavaleriks võib saada üksnes see, kes mitte ainult ei täida oma kohust, vaid kes on lahingus eriliselt silma paistnud. Ordeniga autasustati ainult ohvitsere ning ainult sõjaliste teenete eest.[1]
1913. aastal parandatud ja täiendatud variant lähtus ikka veel suures osas XIX sajandi esimese poole sõjapidamise põhimõtetest. Statuudis on loetletud 115 kangelastegu, mille sooritamisel võidi ohvitseri autasustada Georgi ordeniga.
Georgi duuma [muuda]
1782. aastal asutati Peterburis Georgi duuma, mille ülesanne oli ordeni kavaleriks pürgivate ohvitseride taotluste läbi vaatamine. Duumasse pidi kuuluma vähemalt seitse Georgi kavaleri, võimalust mööda erinevatest väeliikidest. Otsused langetati lihthäälteenamusega.
1812. aasta Vene-Prantsuse sõja oludes muutus kõigi autasustamistaotluste läbivaatamine Peterburis asuvale duumale ülejõukäivaks ning Georgi ordeni kahe madalama järguga autasustamise õigus anti armeede komandöridele, kes lähtusid armee staabi juures asuva Georgi duuma otsusest. Esildise ohvitseri autasustamiseks tegi tema otsene ülemus (roodukomandöri puhul pataljonikomandör jne). Esildise koostamisel tuli rangelt kontrollida kõiki fakte ning kinnitada kangelasteo kirjeldus tunnistajate allkirjadega. Ühe konkreetse kangelasteo eest sai ohvitseri esitada autasustamiseks vaid ühel korral. Autasude kinnitamine Georgi Duumas oli pikaajaline protsess, mis vältas sageli kuid ning isegi aastaid. Viimased autasustamised Vene-Jaapani sõja eest toimusid 1915. aasta märtsis.[2]
Keisririigi Georgi ordeni kavalere [muuda]
Kõigi Püha Georgi ordenite kavalerid [muuda]
- kindralfeldmarssal Mihhail Kutuzov
- kindralfeldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly,
- kindralfeldmarssal Ivan Dibitš,
- kindralfeldmarssal Ivan Paškevitš.
Püha Georgi ordenit nagu ka teisi keisririigi ordeneid annetati astmeliselt ning kuna Aleksandr Suvorovile annetati 1771. aastal kohe III klassi orden, millele järgnesid II ja I klassi orden, siis ei saanud talle statuudi kohaselt annetada madalamat IV klassi ordenit ning ta ei olenud kõigi ordenite kavaler.
Ordeni III, II ja I klassi kavalerid [muuda]
- kindralfeldmarssal, hiilgavaim vürst Grigori Potjomkin;
- generalissimus Aleksandr Suvorov;
- ratsaväekindral, krahv Levin August Gottlieb Theophil von Bennigsen.
Eestlastest Georgi ordeni kavalerid [muuda]
Eestlastest Georgi kavalerid enne I maailmasõda [muuda]
Eestlastest Püha Georgi ordeni kavaleridest võib kindlamini rääkida alles seoses Vene-Jaapani sõjaga. Esimene kindlasti eesti rahvusest Püha Georgi ordeni kavaler oli 1882. aastal Tartumaal Elistveres sündinud Eduard-Richard Villmann.
1907. aastal pälvis Püha Georgi ordeni leitnant Aleksander Lindenvald, Konstantin Martson, inseneriväe reservlipnik Osvald Berg ja 12. Ida-Siberi kütipolgu alamleitnant Eugen Mühlberg. Vene-Jaapani sõjas pälvis kuldmõõga 25. Ida-Siberi kütisuurtükiväebrigaadi staabikapten Julius Uder.
Eestlastest Georgi ordeni kavalerid I MS [muuda]
Ligemale 2200 Esimese maailmasõja ajal ohvitseriks ülendatud eestlaste seas oli Püha Georgi ordeni kavalere 33 ja I maailmasõja ajal teenisid eesti soost ohvitserid välja ühtekokku
|
|
|
Pikemalt artiklis Eesti Esimeses maailmasõjas#Eesti ohvitserid Venemaa Keisririigi sõjaväes- Pikemalt artiklis Eestlastest Georgi ordeni kavaleride loend
Georgi ordeni kavalerid Eesti Vabariigis [muuda]
- Sõjavägede Ülemjuhataja kindralstaabi kindralmajor Johan Laidoneri päevakäsk nr. 1073 12. veebruarist 1920.a.
"Minu päevakäskude nr. 337 ja 803 täienduseks ja selgituseks teatan, et Vene sõjaväes saadud Georgi rist ei anna mitte õigust Eesti sõjaväes lühendatud aja jooksul aukraadi saada, vaid Georgi rist tuleb arvesse võtta Vene sõjaväes väljateenitud aja likvideerimise juures, nii et peale selle, kui keegi Eesti sõjaväes teenistuse eest juba aukraadi on saanud, kaotab Georgi rist oma tähtsuse aukraadi saamiseks."
Püha Georgi orden Venemaa Föderatsioonis [muuda]
2000. aastal taastas Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin, kuid ordeni väljaandmise aluseid muudeti. Ordenit võib annetada ainult vanematele ja kõrgematele ohvitseridele «lahinguoperatsioonide läbiviimise eest Kodumaa kaitsel, välisvaenlase kallaletungi puhul, juhul kui vaenlane on täielikult purustatud». Vanemohvitserideks loetakse ohvitsere majorist marssalini, teistel sõjaväelastel ja nooremohvitseridel ei ole uue ordeni statuudi kohaselt võimalik seda ordenit välja teenida.
Vaata ka [muuda]
- Georgi mõõk (ru)
- Püha Georgi rist - vene Знак Отличия Военного ордена святого Георгия
- Georgi rist (Suurbritannia) - inglise George Cross
- Püha Jüri rist
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Püha Georgi orden |
 |
Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
