Gustav I Vasa

Gustav I Eriksson Vasa

Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.

Nimest

Eluajal nimetati Gustav Vasat enamasti Gustav Erikssoniks, hiljem ka kuningas Gustaviks. Ise hakkas ta oma valitsusaja teisel poolel riigidokumentidele senise Göstaffi asemel alla kirjutama Gustavus. Tema nime võidi aga kirjutada veel väga mitmel eri viisil, näiteks: Gustaf, Giöstaff, Gösta. 17. sajandil hakati teda Gustav II Adolfi trooniletõusu järel nimetama Gustav I-ks. Nimevorm, Gustav Vasa tuli kasutusele alles 18. sajandi lõpul, kuid sai 19. sajandi jooksul valdavaks, kuningat hakkasid nõnda nimetama nii ajaloolased kui ka teised. Nimevorm Gustav Vasa või Gustav I Vasa on ka tänapäeval enim kasutatud.

Elukäik

Päritolu, lapsepõlv ja noorus

Gustav Eriksson sündis Upplandi saksa päritolu rootsi kõrgaadliperekonnas, mida hiljem hakati kutsuma Vasadeks. Tema isa oli Erik Johansson ja ema Cecilia Månsdotter. Tal oli vähemalt seitse õde-venda, kellest suur osa suri noorelt. Isa suguvõsa oli esile tõusnud juba 15. sajandi alguses, kui nad hakkasid toetama Kalmari uniooni. Erik Johansson asus siiski toetama oma onu Sten Sture vanemat ning sai 1501. aastal seetõttu rüütliks. Ema pärines samuti kõrgaadlike seast.

16. sajand alguses olid Rootsis ebakindlad ajad. Regendid Sten Sture vanem, Svante Nilsson ja Sten Sture noorem püüdsid riiki ambitsioonikatest Taani-Norra kuningatest Hansust (Rootsis Johan II) ja Christian II-st (Kristian II) sõltumatuna hoida. Mõnda aega see neil ka õnnestus, kuid 1520. aastal tungis Christian suure armeega Rootsi sisse, Sten Sture noorem langes ja Rootsi alistus kuningale. Gustav oli selleks ajaks juba nii mõndagi poliitikast õppinud: umbes 1512. aastal sai temast Sturede õukonna liige ning 1518. aastal oli ta üks pantvange, kes anti kuningas Christianile rahuläbirääkimiste ajaks. Reetlik kuningas viis nad aga Kopenhaagenisse. Gustavil õnnestus vangistusest aga põgeneda ning ta resideeris mõnda aega Lübeckis, sõlmides seal hiljem väga kasulikuks osutunud tutvusi. 1520. aasta alguses lahkus ta Rootsi, sest Christian oli teda hakanud Lübeckilt välja nõudma ning Gustav lootis oma kodumaal vastupanuliikujatega liituda.

Gustav maabus Kalmari lähedal, mis sel ajal, hoolimata Sten Sture hukkumisest, veel taanlastele vastupanu avaldas. Siiski ei sobinud kalmarlaste plaanid Gustavi omadega ning ta suundus peagi põhja poole, seades end sisse Upplandis, oma pärusmõisates. Sama aasta sügisel kutsuti Gustavit ühes enamiku teiste rootsi kõrgaadlikega Stockholmi, kuid kahtlustav ja ettevaatlik Vasa otsustas ta sinna mitte minna. Seetõttu ei hukatud teda ka järgnenud Stockholmi veresaunas, kus leidis oma otsa ka Gustavi isa, tema ema ja õed viidi aga Taani vangi, kus nad ka surid. Stockholmi veretööst teada saanud, lahkus Gustav Upplandist ning läks Dalarnasse.

Tõus võimule

Talvel 1520–1521 kutsus Gustav Dalarna talumehi Taani kuninga Christian II vastu tegutsema. Aadlikest liitlasi tal sel hetkel ei olnud, sest nood olid kas tapetud või liialt ära hirmutatud. Talupojad polnud vastuhakust siiski kuigivõrd vaimustatud ning Gustav asus teele, et Norrasse pakku minna. Aga vahepeal muutsid talupojad meelt, sest Christian oli alustanud traditsioonilist kroonimisjärgset ringreisi (Eriksgatat) läbi maa ning kohtles talupoegi karmilt. Peagi puhkes Smålandis mäss, seejärel otsustasid ka dalarnalased hakata kuninga vastu tegutsema. Nad saatsid saadikud Gustavit tagasi kutsuma. Need ajasid teda suuskadel taga 82 kilomeetrit (sellest on tulnud Vasaloppeti traditsioon), said ta kätte ja seejärel valisid dalarnalased ta enda peameheks. Seoses Gustavi viibimisega Dalarnas on tekkinud mitmeid rahvalikke legende, millest enamik on aga välja mõeldud tunduvalt hiljem. Tegelikult polnud ta kuigivõrd talupoegadesõbralik, need olid lihtsalt ainsad, kellele ta tol hetkel sai toetuda.

Taanlased ei suutnudki Dalarna üle kontrolli kehtestada. 1521. aasta alguses saatsid nad küll mõningaid vägesid selle piiridele, kuid Gustavi ja tema liitlaste sõjajõud lõid need puruks. Gustav ise lahingutes ei osalenud, piirdudes asja poliitilis-strateegilise juhtimisega. Samaaegselt, kui dalarnalased taanlaste ja unioonimeelsete rootslaste vastu edu saavutasid, levisid rahutused üle kogu riigi, seda nii Dalarnast kui ka Smålandist lähtuvalt. Christian pidi aga tagasi minema Taanisse, kus samuti temavastased meeleolud kasvasid. Nõnda said ülestõusnud üha hoogu juurde ning peagi asus Gustav Stockholmi piirama. 1521. aasta suvel nimetati ta Rootsi riigieestseisjaks ehk sõjaliseks juhiks ning regendiks.

Valitsusaeg

Gustav võitis ning lõpuks 6. juunil 1523 valiti ta kuningaks, mis tähendas Kalmari uniooni lõppu. See päev on Rootsi rahvuspüha. Aga varsti osutus Gustav hirmuvalitsejaks. 1527 nõudis ta riigipäevalt raha, ähvardades vastasel korral troonist loobuda. Lisaks pressis ta riigipäevalt välja loa kiriku maad ära võtta. Sellest talle veel ei piisanud, ta üritas kiriku arvelt igati rikastuda. Võeti ära ka kirikukellad, millest valati suurtükke; kirikutest varastati kõike, isegi preestrite ametirüüsid. Talupojad, sealhulgas Dalarna omad, tõusid korduvalt üles, kuid Gustav Vasa surus nad iga kord maha.

Perekond

Gustav abiellus 24. septembril 1531 Saksi-Lauenburgi printsessi Katharinaga. Abielust sündis:

• Erik XIV (1533–1577), Smålandi hertsog 1557–1560, Rootsi kuningas 1560–1568

1. oktoobril 1536 abiellus ta Margareta Eriksdotteriga (1514–1551), kes oli riiginõunik Erik Abrahamssoni tütar. Abielust sündisid:

• Johan III (1537–1592), Soome hertsog, Rootsi kuningas 1568–1592
• Katarina (1539–1610), Ida-Friisimaa krahvi Edzard II (1532–1599) abikaasa
• Cecilia (1540–1627), Baden-Rodemacherni markkrahvi Christoph II (1537–1575) abikaasa
• Magnus (1542–1595), Östergötlandi hertsog 1560–1569
• Karl (sündis ja suri 1544)
• Anna (1545–1610), Veldenzi pfaltskrahvi Georg Johann I abikaasa
• Sten (1546–1547)
• Sofia (1547–1611), Saksi-Lauenburgi hertsogi Magnus II abikaasa
• Elisabet Vasa (1549–1597), Christoph von Mecklenburgi abikaasa
• Karl IX (1550–1611), Södermanlandi hertsog 1560–1604, riigieestseisja 1599–1604, Rootsi kuningas 1604–1611

22. augustil 1552 abiellus ta Vadstena linnuses Katarina Stenbockiga (1535–1621). Abielu jäi lastetuks.

Kirjandus

• Lars-Olof Larsson. Gustav Vasa: riigiisa või türann?. Tallinn: Kunst, 2005.

Eelnev: Sten Sture noorem	Rootsi riigieestseisja 1521–1523	Järgnev: amet kaotati
Eelnev: Kristian II	Rootsi kuningas 1523–1560	Järgnev: Erik XIV