Buxhoeveden

Buxhoevedenide suguvõsavapp

Friedrich Wilhelm von Buxhoevedeni ja tema järeltulijate vapp

Buxhoeveden (ladinapäraselt Bekeshovede; ka Buxhövden, Buxhöwden) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Buxhoevedenite perekonna liikmed pillutatud laiali Argentiinasse, Austraaliasse, Ameerika Ühendriikidesse, Soome, Rootsi, Taani, Belgiasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja muidugi ka Saksamaale.

Buxhoevedenid kuulusid Liivimaa vanimate ja auväärseimate aadlisuguvõsade hulka. Liivimaale tulid nad Saksamaalt, kus nende esivanemad olid teeninud Bremeni peapiiskopi ministeriaalidena.

Suguvõsa sai oma nime Bremeni peapiiskopkonnas asuva Bexhövede küla järgi.

Tuntuim suguvõsa liige oli Riia piiskop Albert von Buxhövden. Tema vend Hermann von Buxhövdenist sai esimene Tartu piiskop ja teine vend Theoderich de Ropa pani aluse von der Roppi aadlisuguvõsale. Nende onupojast Johannes de Bekeshovedest põlvnesid kõik hilisemad Liivimaa Buxhoevedenid.

• Albert von Buxhövden (umbes 1165–1229), Riia piiskop
• Hermann von Buxhövden (1163–1248), Lihula ja Tartu piiskop
• Hermann von Buxhoeveden (surnud 1285), Saare-Lääne piiskop
• Johannes de Bekeshovede
• Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1557), Saare-Lääne piiskop
• Johannes Buxhoeveden (surnud 1548), Saare-Lääne piiskopkonna stiftifoogt
  • Otto von Buxhoeveden (surnud 1575), Saaremaa aadlik, Taani ooberstleitnant
    • Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1664), Rootsi sõjaväelane, Saaremaa maanõunik
• Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750–1811), Vene sõjaväe jalaväekindral, Poola kuberner, Sankt Peterburgi sõjakuberner, Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner, Vene sõjaväe ülemjuhataja Vene-Rootsi sõjas.
• Parun Peter Wilhelm von Buxhövden (1787–1841) oli Saaremaa maamarssal, kohaajaloolane, uuris Saaremaa mõisaid, Venemaa Läänemereprovintside Ajaloo ja Muinasaja Uurimise Seltsi Saaremaa osakonna direktor.
• Karl Friedrich von Buxhoeveden (1781–1848) – maanõunik, Saaremaa majandusvalitsuse direktor;
• Ottomar Matthias Gustav von Buxhoeveden (1801–1861) – Kärla kihelkonna Paadla mõis omanik.
• Parun Karl von Buxhoevden (Буксгевден, Карл Карлович) (1856–1935), Venemaa keisririigi diplomaat, saadik Norras, Välisministeeriumi departemangu juhataja;
  • Paruness Sophie Buxhoeveden (Буксгевден Софья Карловна) (1883–1956) tsarinna Aleksandra Fjodorovna õuedaam [1], kes viibis koos tsaariperekonnaga asumisel Tobolskis, kuid pääses hukkamisest
• Arthur Buxhoevden VR I/2 (1882–1964), Eesti sõjaväelane (kolonel), ratsaväeinspektor.
• Friedrich Reinhold Guido Dietrich von Buxhoeveden, Eesti sõjaväelane, inseneriväe inspektor
• Jeanne Feliceie Euphrasie Buxhoeveden, kes arreteeriti 1941. aasta juunis NKVD poolt, kui sotsiaalselt ohtlik element ning ta suri Gorki oblastis vangilaagris 28. jaanuaril 1942. aastal;
• parun Volker von Buxhoeveden, Belgias elav disainer, kellele annetati 2002. aastal Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk (Eesti välisesinduste loomisele kaasaaitamise ja kultuurivahendamise eest)

Kirjandus

• Väinu Rozental. Eesti rikkaimad läbi sajandite. Äripäev Online (14. detsember 2007). Vaadatud: 18. september 2008

Välislingid

• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
• Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
• Suguvõsa kodulehekülg
• "Buxhoevedenid annetasid muuseumile suguvõsavapi", Meie Maa, 7. juuni 2001

Vaata ka

• Buxhoevedeni Rist, [2]
• Neeruti mõis ehk saksapäraselt Buxhöwdeni mõis