Pistohlkors

Allikas: Vikipeedia
Pistohlkorside suguvõsavapp

Pistohlkors (ka Pistolekors) on rootsi päritolu Rootsi, Liivimaa, Eestimaa ja Soome suguvõsa.

Perekonna esiisa oli Rootsi sõjaväeleitnant Jöran Olofsson (soome Yrjö Olavinpoika Pistolekors; 1596–1663), kes sai 1645 aadeldatuna kuninganna Kristiina poolt nimeks Pistohlkors, sest oli päästnud kuninga elu tulistades ristatud püstolitega vaenlasi.[1] Aastal 1647 võeti ta Rootsi aadlimatriklisse.[2] Tal oli 7 last, kolm poega rajasid 3 suguvõsa liini.

Johan von Pistohlkors (suri 1656) rajas vanema Soome liini. See suguvõsa haru suri välja 1820. aastatel. Neile kuulusid Soomes mitmed mõisad, sh Partala mõis.

Vanuselt järgmine poeg Erik von Pistohlkors (1628–1700) asus elama Eestimaale ja omandas siin Rutikvere, Jädivere, Paatsalu, Illuste, Massu ja Päri mõisad. Tema pojapojad Otto Friedrich von Pistohlkors, Hans Reinhold von Pistohlkors ja Moritz Wilhelm von Pistohlkors rajasid vastavalt Rutikvere, Massu ja Kuremaa liinid.

Otto Friedrich von Pistohlkorsi (1726–1755) järeltulijate valduses oli Rutikvere pärusmõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Selle liini valduses oli terve hulk mõisaid: Imavere, Kaave, Kassinurme, Kivijärve, Koppelmaa, Kurista, Kärde, Mõisaküla, Nõmme, Pühatu, Tapiku, Vaiste, Voose, Vorbuse ja Võrevere.

Läti alal oli nende valduses Bīriņi, Eikaži, Īgate ja Garšmuiža. Veel kuulus neile Smolenski kubermangus Kokuškino mõis.

Otto Friedrichi vend Hans Reinhold von Pistohlkors (1729–1769) järglaste kätte jäi Massu mõis kuni 1830. aastani. Massu liin kustus meesliinis 19. sajandi II poolel, naisliinis 20. sajandi algul.

Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi (1730–1783)[3] omandas Kuremaa mõisa. Kuremaa liinile kuulusid veel Käru, Habaja, Illuste, Jädivere ja Paatsalu. Novgorodi kubermangus omandasid nad Poprudki mõisa, mis jäi neile kolme põlvkonna vältel. Liin asus elama Venemaale ja kandis vene nimesid.

Göran von Pistohlkorsi noorem poeg Göran von Pistohlkors (suri pärast 1693) oli noorema Soome liini rajajaks. 1818. aastal võeti nad vastu Soome rüütelkonda. Görani järeltulijaid on teada veel 20. sajandi algusest.

Suguvõsa liikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vapp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suguvõsa vapil on punasel taustal kujutatud ristatud püstoleid (rts k Pistohlkors - püstolirist). Neli hõbedast kuuli meenutavad Göran Olofssoni pikka teenistust Rootsi ratsaväes.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. [1]
  2. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1 (1754), lk 360
  3. rusarchives.ru ПИСТОЛЬКОРСЫ: Мориц Вильгельм Иоганович (1730—1783) ЦГИА ЭССР, ф. 2471, 198 д., 1588—1907
  4. rusarchives.ru ПИСТОЛЬКОРСЫ: Отто Фридрих Отто-Фридрихович (1754—1831) ЦГИА ЭССР, ф. 2471, 198 д., 1588—1907

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Pistohlkors, Harry Nikolai von (Heinrich Nikolai Baron Scott). Nachrichten über die Adelsgeschlechter Scott of Craighall, Pistolekors und von Pistohlkors : im Auftrag des Familienverbandes derer von Pistohlkors zusammengestellt in den Jahren 1894 - 1914, Laakmann, Dorpat, 1914, 500 lk [2]
  • Pistohlkors, Erik von: Pistolekors, von Pistohlkors, Baron de Pistolkors and Pistolkors : the story of a family and their times through four centuries, who they were, how they lived and what became of them, Callander : s.n., 1992

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]