Heinrich Matthias von Thurn

Allikas: Vikipeedia

Heinrich Matthias von Thurn (saksa Heinrich Matthias Graf von Thurn und Valsassina, itaalia Enrico Matteo Conte della Torre di Valsassina, tšehhi Jindřich Matyáš Thurn; 24. veebruar 1567 Böömimaa26. jaanuar 1640 Pärnu) oli Böömimaa päritolu aadlik.

Ta oli Karlštejni lossikrahv, 1618. aasta Praha defenestratsiooni eestvedaja ning Kolmekümneaastase sõja Böömimaa mässu üks juhte. Praha defenestratsioon oli Böömimaa ülestõusu algus ning seda loetakse ka Kolmekümneaastase sõja alguseks. Böömimaa mässulised valisid 1619. aastal oma valitsejaks Pfalzi kuurvürsti Friedrich V, 1610. aastal surnud Friedrich IV poja, kes oli Inglismaa kuninga James I tütre Elizabethi abikaasa. Samal ajal valisid lojalistid Böömimaa kuningaks Ferdinand II ning ta kinnitati ka Saksa-Rooma keisriks. Ferdinand luges seejärel Friedrich V mässuliseks ning nendevaheline konflikt muutis sõja Habsburgide valduste sisesõjast üleriigiliseks konfliktiks. Kolmekümneaastane sõda Böömi-Pfalzi periood kestis aastatel 16181623.

1629 aastast oli ta Rootsi teenistuses; samuti Ingerimaa kuberner (1629) ja Pärnu krahvkonna härra[1], kui 16. oktoobril 1627 Rootsi kuningas Gustav II Adolf moodustas Pärnu krahvkonna. Krahvkonna koosseisu kuulusid Audru, Tahkuranna, Võlla, Tori, Pööravere, Kaelase, Koddesi ja Koonga mõis[2].

Ta on maetud Tallinna toomkirikusse.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poeg oli Franz Bernhard von Thurn (1595 Strasbourg – 1628 Strasbourg)[3]., Valsássina, Creutz ja Pernau krahv ja Rootsi ooberst, pojapoeg oli Heinrich von Thurn–Valsassina, kes oli Böömimaa päritolu Rootsi sõjaväelane, riiginõunik, Tallinna ja Eestimaa kuberner 1653–1655.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754 lk. 4-5
  2. Alexander von Bodisco. Graf Matthias von Thürn und seine Nachkommen, Baltische Monatsschrift, LXIX. Band, seite 280
  3. Katalog der Familienkundlichen Ausstellung zu Reval 1933. − Beiträge zur Kunde Estlands. Hrsg. O. Greiffenhagen. Band XVIII. Heft 4/5. Reval: Franz Kluge, 1932/34. Lk 193−268. Siin: lk 221 [1].