Kantsel

Allikas: Vikipeedia
Heinrich II poolt rajada lastud kantsel Aacheni toomkirikus (1014)

Kantsel ehk räästool on põrandast või maapinnast kõrgemal asetsev rinnatise taga asuv kõnetool, millelt vaimulik peab kogudusele jutlust.

Kantslid on peale protestantlike ja katoliku kirikute ka mošeedes (minbar) ja sünagoogides.

Nimetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõna "kantsel" on eesti keelde tulnud saksakeelsest sõnast "Kanzel", mis omakorda pärineb itaalia sõnast cancelli ('võre, tõkked').

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kristlikus kirikus peeti jutlust algselt ambonilt, mis paiknes kooriruumi ja löövi vahel.

Mida suuremaid kirikuid hakati ehitama ja mida tähtsamaks muutus jutlus, seda kõrgemaid kantsleid hakati rajama ja seda kunstilisemalt neid hakati kujundama. Jutluse kuuldavuse huvides paigutati kantsel sageli löövi keskele ning varustati kõlakatusega.

Kantsel ja ambon tänapäeva katoliku kirikus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast reformatsiooni kasvas jutluse tähtsus, mistõttu paljudes kirikutes rajati luksuslikud kantslid. Paljudes protestantlikes kirikutes on kantselaltar: kantsel on toodud altari kohale ning moodustab altariga ühtse konstruktsiooni. See väljendab sõna ja sakramendi üheväärsust.

Katoliku kirikutes, kus on säilinud vanad kantslid, kasutatakse neid tänapäeval harva, sest Teise Vatikani kirikukogu liturgiareform muutis missa korda. Võeti uuesti kasutusele ambon – kõrgem koht, kust loetakse jumalasõna ning tõlgendatakse seda homiilias. Saksamaal paikneb kõrgendatud altarisaare eesääres enamasti spetsiaalne pult (mida sageli samuti nimetatakse amboniks) jumalasõna lugemiseks, homiiliaks ning teiste jumalasõnaga seotud tekstide ettekandmiseks. Tridenti missas jutlustatakse sageli ikka veel kantslist.

Donatello ja Michelozzo kujundatud väliskantsel. Prato toomkirik Itaalias.

Väliskantslid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Väliskantsel

Eriti palverännukirikutele rajati väliskantslid, et oleks võimalik väga suurele rahvahulgale jutlust pidada ning reliikviaid näidata. Väliskantslisse pääseb kas kiriku seest ukse kaudu või spetsiaalse välistrepi kaudu.

Väliskantsliks nimetatakse ka sama otstarbega palkonit või rõdu portaali kohal.

Jutlus ja kantsel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luteri kirikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luteri kirikutes on kantslil siseruumis oluline koht altari kõrval, sest luteri liturgias on jutlusel oluline osa. Martin Luther pidas jutlust oluliseks, kuid nägi jumalateenistust ühtse tervikuna, mis koosneb liturgiast, jutlusest ja muusikast.

Kalvinistlikud kirikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kalvinistlikes kirikutes võib kantsel paikneda lausa altari kohal. Erinevalt Martin Lutherist pidas Jean Calvin jutlust liturgiast ja muusikast olulisemaks.

Katoliku kirikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kantslid on olemas ka katoliku kirikutes, kuid katoliku missas ei ole jutlus nii oluline kui näiteks luterlikus ja katoliiklikus jumalateenistuses. Preester võib kogudusele jutlust pidada altari ees seistes.

Õigeusu kirikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õigeusu kirikutes ei loeta jutlust kantslist, vaid ambonilt.

Kantslite kujundus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kantslid võivad olla väga kunstipäraselt kujundatud. On olemas barokk-, rokokoo- ja klassitsistlikke kantsleid.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]