Statoil

Allikas: Vikipeedia
Statoil ASA
Logo statoil.png
Asutatud 14. juuli 1972
Peakorter Stavanger, Norra
Valdkonnad Kütusetootmine
Tooted Autokütus, maagaas, naftasaadused
Statoili teenindusjaama reklaamtulp

Statoil ASA on Norra energeetikaettevõte, Põhjamaade suurim ettevõte.

Statoili peakontor asub Stavangeris. Aastatel 2007 kuni 2009 (pärast ühinemist Norsk Hydro nafta- ja gaasiosakonnaga) kandis ettevõte nime StatoilHydro.

Statoili teenindusjaamad on 35 riigis: Norras, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal, Taanis, Rootsis, Suurbritannias, Iirimaal, Fääri saartel, USAs, Mehhikos, Venezuelas, Brasiilias, Gruusias, Türgis, Aserbaidžaanis, Venemaal, Kasahstanis, Hiinas, Singapuris, Indoneesias, Araabia Ühendemiraatides, Saudi Araabias, Kataris, Egiptuses, Liibüas, Alžeerias, Nigeerias, Tansaanias ja Angolas.

Ettevõte tegutseb kolme kaubamärgi all: Statoil, Hydro ja 1-2-3. Bensiinijaamade kett tegutseb põhiliselt Statoili nime all, aga mõned täisautomaatsed jaamad kannavad nime 1-2-3. Rootsis kannab osa jaamu Hydro nime.

Statoilile kuuluib hulk torujuhtmeid, sealhulgas Zeepipe, Statpipe, Europipe I, Europipe II ja Franpipe, mis kõik viivad Põhjameres olevate naftapuurtornide juurest Lääne-Euroopasse. Lisaks kuulub Statoilile 8,71% osalus Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhtmes.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Statoili asutas Norra valitsus 14. juulil 1972 pärast vastava otsuse ühehäälset vastuvõtmist Stortingis. Ettevõte rajati selleks, et suurendada Norra teadmisi naftatööstuses ning rajada kodumaine naftatööstus, mis Põhjameres mandrilavalt naftat ja maagaasi ammutaks. Statoil pidi kõiki tähtsaid otsuseid arutama tööstusministriga ning hiljem naftatööstus- ja energeetikaministriga. Ühtlasi pidi Statoil igal aastal parlamendile aru andma.

Ettevõte alustas tööd järgmisel aastal. Rajati naftakeemiaettevõte Ralsnesis ja partnerlussuhted teise Norra ettevõtte Norsk Hydroga.

Aastail 1987 ja 1988 puhkes Mongstedi skandaal, kui Statoil tegi Mongstadi naftakombinaadi rajamisel oma 8 miljardi Norra krooni suuruse aastaeelarve juures 6 miljardit krooni ülekulu. Veel tükk aega püüdis ajakirjandus seda summat rahvale arusaadavaks teha, teisendades seda lasteaiakohtadesse, vanadekodukohtadesse ja lahingulennukitesse. Näiteks Dagbladeti andmeil saanuks selle summa eest igale Norra kodanikule osta automaadi AG3.

2001 reorganiseeriti Statoil avatud aktsiaseltsiks, kuid rõhuv enamik aktsiaid jäi Norra riigi omandusse. Statoil on noteeritud Oslo ja New Yorgi börsil. Ühtlasi muudeti pisut ettevõtte nime ja selleks sai Statoil ASA.

1999 omandas Norsk Hydro Norra suuruselt kolmanda naftaettevõtte Saga Petroleum. 2006. aasta detsembris sõlmiti kokkulepe, et ka Statoil ja Norsk Hydro ühinevad. Vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna reeglitele pidid selleks loa andma nii Euroopa Liit (kuigi Norra pole Euroopa Liidu liige) kui Storting. Need load saadi vastavalt 3. mail ja 8. juunil 2007.

Ühinenud ettevõtte aktsiatest kuulus 67,3% endise Statoili omanikele ja ülejäänud 32,7% endise Norsk Hydro omanikele. Norra valitsusele kuulub 67% ettevõttest. Ajakirja "Fortune" nimestikus maailma 500 suurimast ettevõttest oli Statoil 2006. aasta lõpu seisuga maailma suuruselt 48. ettevõte ja 9. naftatööstusettevõte. "Fortune'i" viimastel, 2009. aasta andmetel on Statoil maailma suuruselt 36. ettevõte ning suuruselt 13. ettevõte maailma energeetikatööstuses.

Uue ettevõtte nimeks sai esialgu StatoilHydro, aga aktsionäride aastakoosolekul 2009. aasta mais otsustati endale tagasi võtta nimi Statoil ASA. Ametlikult muudeti nimi 2. novembril 2009.

23. detsembril teatas Rahvusvaheline Suusaföderatsioon, et Statoil on Oslos toimuva 2011. aasta põhja suusaalade MM-i ametlik sponsor.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]