Börs

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib börsist üldse; sageli peetakse börsi all silmas väärtpaberibörsi

Kursitabloo Hamburgi börsil

Börs on organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega (börsikaupadega), näiteks metallide ja teiste toorainetega, ning nende derivatiividega kauplemiseks.

Börsihinnad kujunevad vastavalt pakkumise ja nõudluse vahekorrale. Kui teatud alusvara suhtes on ostuhuvi suurem kui müügihuvi, siis alusvara hind tõuseb niikaua, kuni pakkumine ja nõudlus saavutavad tasakaalu.

Börsil tehingute sooritajaid nimetatakse investoriteks ja kauplejateks ehk spekulantideks. Nad ei saa teha tehinguid otse börsil, vaid peavad selleks kasutama vahendajat, keda nimetatakse börsimaakleriks.

Börside liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Börside ajalooliselt esimene liik on kaubabörsid, kus kaubeldavaks alusvaraks olid algselt peamiselt mitmesugused põllumajandussaadused. Vajadus börsi järele tulenes sellest, et nii said tootjad kindlustada end ootamatute hinnamuutuste vastu turul. Selleks ostsid nad futuuriks nimetatava lepingu, mis nägi ette, et nad saavad lepingus kokkulepitud ajal müüa kindla koguse toodangut varem kindlaks määratud hinnaga. Ka toorainete ostjad said end ootamatu hinnatõusu vastu futuuridega kaitsta. Tänaseks on hinnakõikumiste vastu kindlustamine jäänud kõigest üheks osaks futuuritehingutest. Suurem osa futuuritehingute käibest tuleb spekulatiivsetest tehingutest, mille eesmärgiks on alusvara hinnakõikumistest kasu saada.

Hiljem tekkisid spetsiaalsed börsid teatud maailmakaubanduskaupadega, näiteks väärismetallide ja kohviga kauplemiseks.

Derivatiivibörsidel sõlmitakse tulevikulepinguid ja kaubeldakse derivatiividega. Derivatiivid ehk tuletisväärtpaberid on väärtpaberid, mille hind sõltub teatud alusvara hinnast. Alusvaraks võib olla näiteks tooraine, aktsiaindeks või aktsia.

Tuntuimaks väärtpaberibörsiks on aktsiabörsid, mistõttu peetakse neid sageli sünonüümideks. Peale aktsiate saab väärtpaberibörsidel kaubelda ka näiteks võlakirjade ehk fikseeritud intressiga väärtpaberitega ning derivatiividega (optsioonid ja futuurid)

Käibe poolest kõigist börsidest suurim on aga valuutaturg, kus kaubeldakse vaba vahetuskursiga valuutadega. Valuutaturul sõlmitud tehingud määravad kindlaks valuutade vahetuskursid.

On ka börsilaadseid organiseeritud turge, näiteks teenustebörsid transpordi ja kindlustuse valdkonnas, näiteks laevandusbörsid.