Automaat (relv)
Automaat (ka automaatrelv, ründevintpüss, automaatvintpüss) on tänapäeva sõjaväe põhiline käsitulirelv, millest on võimalik tulistada valangutega ja üksiklaskudega kas automaadi- või harvem vintpüssipadruniga.
Sisukord |
[redigeeri] Kirjeldus, omadused
Automaat on võitleja põhiline tulirelv. Iga sõjaväelase relvaväljaõpe algab reeglina automaadi ja selle kasutamise tundmaõppimisega. Automaadil on piisav efektiivne laskekaugus (ja sobiv padrun) universaalseks üldvägede lahingus osalemiseks, kiire tulerežiim erinevate sihtmärkide tabamiseks, piisav stabiilsus automaattule andmiseks lähidistantsidelt ja mugavus pidevaks kaasaskandmiseks. Automaadi tavapärane padrunisalv mahutab tavaliselt 20-35 padrunit; valmistatakse ka suurendatud mahuga salvesid.
Automaadi külge on sageli võimalik kinnitada püssigranaadiheitja või saab tulistada püssigranaate relva suudme otsast. Samuti saab automaadile tavaliselt kinnitada optilise sihiku, punatäppsihiku või öövaatlusseadme.
Hea automaatrelv on:
- kerge,
- ergonoomiline,
- kompaktne,
- stabiilne tulistamisel,
- töökindel,
- lihtne kasutada,
- lihtne lahti võtta ja hooldada,
- piisavalt täpne kaugusel kuni 300 m.
[redigeeri] Tööpõhimõte
Automaadi tööpõhimõte on sarnane kuulipilduja omale ja seisneb püssirohugaaside jõu või harvem tagasilöögi jõu ärakasutamises lasu ajal relva uuesti laadimiseks. Sellisel moel tulistab relv automaattulerežiimis, kuni päästik vabastatakse või lõpeb laskemoon salves. Ükskiklaskude režiimis tuleb uue lasu tulistamiseks päästik iga lasu järel korraks vabastada. Mõningaid moodsamaid automaate saab seadistada ka mõnelasulitele lühikestele valangutele.
Mõnedki tänapäeva kergekuulipildujad on ehituselt ja tööpõhimõttelt automaadi edasiarendused.
[redigeeri] Laskemoon
Tänapäeva automaatide põhilised kasutatavad padrunitüübid (mm) on:
- 5,56x45,
- 5,45x39,
- 7,62x39,
- 7,62x51.
[redigeeri] Ajalugu
Enne automaatide kasutuselevõttu täitsid nende ülesannet püstolkuulipildujad (nimetati mõnikord samuti "automaatideks"), harvem ka kergemad kergekuulipildujad. Püstolkuulipildujad olid küll head lähivõitluses, kuid nende efektiivne laskekaugus ja kuuli energia jäid lahingus napiks. Kergekuulipildujad aga olid enamuses liikuvas lahingus siiski liiga rasked ja kohmakad. Esimene reaalselt toimind ja 1 Maailma sõjas ja Talve sõjas kasutusel olnud automaat oli venemaal tehtud Feodorovi automaat, mis kasutas nõrgemat padrunit kui Moosini vintpüss. Teises maailma sõjas laiemalt kasutusele võetud automaat oli 7,92mm nn poolpika padruniga Sturmgewehr 44 2. maailmasõja ajal. Sellele järgnes vahetult peale sõda osaliselt sakslastelt kopeeritud, aga modifitseeritud kujul Nõukogude Liidus valmistatud 7,62mm automaat AK-47, mis võeti kasutusele massiliselt. 20. sajandi II poolel sai automaat juba kõigi armeede põhiliseks käsitulirelvaks.
