Sadama

Allikas: Vikipeedia
Sadama Tallinna ja Kesklinna raamis

Sadama on asum Tallinnas, Kesklinna linnaosas.

Asumi elanikkond ja territoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. juunil 2011 oli Rahvastikuregistri andmetel Sadama asumis 2603 elanikku.[1] 1. juunil 2012 oli Sadama asumis 2754 elanikku.[2]

Vaade Tallinnale põhjasuunalt, 17. sajand. Adam Olearius

Sadama asumi tänavate nimekiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sadama asumisse kuuluvad tänavad: Aedvilja tänav, Ahtri tänav, Bensiini tänav, Hobujaama tänav, Jõe tänav, Kai tänav, Karu tänav, Kuunari tänav, Laeva tänav, Logi tänav, Lootsi tänav, Mere puiestee, Nafta tänav, Narva maantee, Paadi tänav, Petrooleumi tänav, Roseni tänav, Rotermanni tänav, Rumbi tänav, Sadama tänav, Tuukri põik, Tuukri tänav, Uus-Sadama tänav, Viru väljak.

Ehitised ja ettevõtted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sadama asumi põhilised ettevõtted ja rajatised on seotud sadamataristuga: AS Tallinna Sadama Vanasadam ja ajaloolises Admiraliteedi basseinis asuv Vanasadama Jahisadam ning endise Tallinna Sadamatehaste säilinud hoone (Merekeskus).

Asumis asuvad ka Christian Barthold Rotermanni Rotermanni tehaste hooned, millest on kujunenud kinnivaraarenduse tulemusel moodne Rotermanni kvartal. Rotermanni tehastes 1890 avasti masinaehitustehas, mis tootis peaasjalikult rehepeksumasinaid ja hiljem veel ka linapuhastusvabriku, leivavabriku, külmutusmaja ja autoesindus. Endise Uus-Hollandi tänava piirkonnas, asuvad 1870. aastatest kuni Esimese maailmasõjani mitmes järgus ehitatud ja parun Girard de Soucantonile ja suurkaupmees Kochile kuulunud laohooned (Kochi Aidad).

Sadama asumis asub ka Eesti NSV aegne suurim Tallinna kultuuri- ja meelelahutuskeskus Tallinna Linnahall, millest läänepool asub endisest Tallinna Elektrijaama hoonestest arendatud Kultuurikatel.

Asumi ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sadama asumi alad on osaliselt tekkinud mere taganemise tulemusel alles pärast 15. sajandit. Kuni 15. sajandini oli sadama piirkonna lääneosas, mis piirnes Tallinna vanalinnaga, Tallinna lahe kallas, mis ulatus kuni tänapäevase Narva maantee ja Viru väljakuni. Ajalooline Tallinna sadam asus, keskaegsete gravüüride järgi, millel on näidatud laevu, peaaegu Suure Rannavärava ees. Ala Tallinna linnamüürist idapoole oli soostunud ning liikumiseks kasutati tänapäeva Vana-Viru tänav sihis olnud teed, kuhu pääses läbi vallivärava.

Tallinna lahe ääres asutati Admiraliteedi töökojad Venemaa keisri Peeter I korraldusel 1714. aastal, need paiknesid praeguse Vanasadama naabruses, nende järgi on nime saanud ka Vanasadama Admiraliteedi bassein. Admiraliteedi ülesanne oli remontida ja varustada Tallinnas baseeruvaid Venemaa keisririigi sõjalaevastiku laevu ning tehasel oli selleks vajalike hoonete kompleks, sh töökojad, ellingud, laod, sepikojad, haldushooned ja arsenal. Admiraliteedile kuulusid ka Tallinna köiemanufaktuur, ehitusettevõtted, telliselööv ja saeveski. 1732. aastaks olid peamised admiraliteedi töökojad valmis ehitatud.

Tänapäeva Mere puiestee rajati alles 19. sajandi teisel poolel, 1866. aastal anti sellest vanalinna pool asuv ala Tallinna linna poolt rendile Kanuti gildile, kes pidi rajama sinna avaliku suveaia, Kanuti aed.

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  2. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  3. Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Linn, Kinnistute register, Rahvusarhiiv

59.44002524.76371944