Kesklinna linnaosa

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna linnaosast; teiste eesti linnade linnajagude kohta vaata artiklit Kesklinn

Kesklinna linnaosa

Pindala: 30,6 km²
Elanikke: 52 820 (1.01.2013)

Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 45′ E59.43333333333324.75koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 45′ E
Kesklinna linnaosa asendikaart

Kesklinna linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.

Seisuga 1. detsember 2009 oli linnaosas registreeritud 48 657 alalist elanikku.

Haldusala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kesklinna linnaosas on järgmised asumid: Juhkentali, Kadriorg, Kassisaba, Keldrimäe, Vanalinn, Kitseküla, Kompassi, Luite, Maakri, Mõigu, Raua, Sadama, Sibulaküla, Südalinn, Tatari, Torupilli, Tõnismäe, Uus Maailm, Veerenni ja Ülemistejärve.

Kesklinna haldusalasse kuulub ka Aegna saar.

Linnaosa pindala on 30,6 km2, millest 9,75 km2 moodustab Ülemiste järv ja 2,9 km2 Aegna saar.

Rahvastik
Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[1]
2003 42 196
2004 44 205
2005 45 652
2006 46 180
2007 46 041
2008 47 671
2009 48 158
2010 48 646
2011 50 182
2012 51 308
2013 52 820
Kortermajad Luha tänaval

Rahvastikuregistri andmetel oli 2011. aasta 2. jaanuari seisuga Kesklinna linnaosa elanikest rahvuselt eestlasi 71,7 %, venelasi 21,6 %, ukrainlasi 1,7 %, valgevenelasi 0,8 %, soomlasi 0,9 %, juute 0,7 %, 0,2 % tatarlasi ja teisi 2,4 %.[2]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kesklinna linnaosas 46 494 elanikku, neist eestlasi 34 956 (75,18%).[3]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna kesklinna teadlik kujundamine algas Vene tsaariajal 19. sajandil. Kivisilla eeslinn oli siis kõige tähtsam ala, paiknedes Härjapea jõe keskjooksul; Maakri tänav oli paralleelne Härjapea jõega. 1857. aastast pärast Tallinna väljaarvamist Venemaa kindluste nimekirjast võis Tallinnas hakata ehitama kivimaju. Praegune Tallinna keskosa hakkas välja kujunema 20. sajandi alguses. Kuna Tallinna linnaelanike arv oli üle 100 000, oli linna üldplaani valmistamine vastavalt Venemaa keisririigi seadusandlusele kohustuslik.

1910. aastal korraldati ümber kesklinna peaväljak Peetri plats, 1912-1913 toimus linna üldplaani kavandite rahvusvaheline võistlus.

1927. aastal suleti seni avatud Härjapea jõgi tunnelisse ja 1936. aastal võeti vastu Tallinnas ehitusmäärus, mis kohustas koostama südalinna tänavate ruumilise mõju projekte (Estonia puiestee, Sakala, Kaupmehe, Liivalaia, Pronksi, Imanta, Tatari ja Kentmanni tänavatel).

Pärast taasiseseisvumist on Tallinna kesklinna kerkinud hulgaliselt kõrghooneid: 30-korruseline hoone Maakri tänava ja Rävala puiestee nurgal; 30-korruseline Tornimäe tänav 3; 40-korruseline Tartu maantee 15; 22-korruseline City Plaza; 40-korruseline korterielamu Maakri tänav 34; Maakri Maja, Maakri 36.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]