Kanuti aed
.jpg)
Kanuti aed on haljasala Tallinnas Kesklinna linnaosas Mere puiestee, Inseneri, Aia ja Kanuti tänava vahelisel alal, endise Väikese Rannavärava bastioni ja Kalev Spa juures, aadressiga Mere puiestee 5.
Aia piirid[muuda | muuda lähteteksti]
Kanuti aia piir kulgeb Mere puiestee ja Kanuti tänava ristumiskohast mööda Kanuti tänava pargipoolset teemaad läände kuni Kalevi ujula krundini, sealt mööda nimetatud krundi piiri lõunasse kuni korvpalliplatsi ääristava betoonaiani, edasi mööda betoonaeda kuni pargi piirdeks oleva kiviaiani, mööda seda lõunasse kuni Mere pst 5 hooneni, mööda hoone seina ning piki selle sirgjoonelist pikendust itta kuni Mere puiesteeni ning mööda Mere puiestee pargipoolset teemaad põhja suunas kuni ristumiseni Kanuti tänavaga[1].
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Praeguse Kanuti aia pargi kohal oli kuni 19. sajandini Tallinna kaitserajatisena veega täidetud vallikraav. 1866. aastal anti praeguse pargi territoorium Tallinna linna poolt rendile Kanuti gildile, kes pidi rajama sinna avaliku suveaia ning sellest ajast kannab haljasala Kanuti aia nime.
19. sajandi lõpul peatusid haljasalal mitmed Tallinna külastavad rändtsirkused ja hiljem, kahe Maailmasõja vahelisel perioodil, tegutses lõbustuspark, kus oli köisraudtee, karussell ja vaateratas ning jalgrattalaenutus. Kanuti aia kõrval asus alates 1913. aastast kino "Grand Marina" (hiljem "Ars"), mis oli asutamise ajal suurim kino kogu Venemaa keisririigis.
9. juunil 1920 võttis Eesti Asutav Kogu vastu Seisuste kaotamise seaduse, millega kaotati Eestis seisused (aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad). Seisuslikuks kuulutatud asutused tuli likvideerida, sh gildid ja nende varad võõrandada. 1921. aasta suvel (9.07.–30.08) võeti Kanuti gildi liikuv ja liikumatu varandus koos arhiivide, kirjade ja raamatutega ja tema poolt ülalpeetavate asutustega Töö- ja hoolekandeministeeriumi poolt üle riigi haldusesse, Kanuti gildi varad võeti üle sama aasta oktoobri lõpul. Kanuti gildi liikumatu varana võeti üle Kanuti gildi maja Pikk tänav 20, Maria Varjupaik Uus tänav 16 ja Kanuti gildi aed (ülevõtmisaktis Rahwa aed) Aia tänav 14/ Merepuiestee 5.
Teise maailmasõja käigus 1944. aastal hävis Grand Marina kinohoone ja selle asemel ehitati Tallinna Laevastiku ohvitseride maja, mis valmis 1953. aastal. Koos Ohvitseride majaga viidi läbi ka kõrvalasuva pargi ümberkujundamine uusklassitsistlikus stiilis.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist muudeti Ohvitseride maja Vene Kultuurikeskuseks ja park kujundati taas ümber. 2002. aastal paigaldati parki Fjodor Dostojevski mälestussammas (kujur Valeri Jevdokimov).
2008. aastal rajati parki purskkaev Mare Mikofi skulptuuriga „Poisid vihmavarjuga”.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Kanuti gild
- Tallinna Kanutiaia Noortemaja[2] endine Mererajooni Pioneeride Maja (MPM), Tallinna Pioneeride Palee (TPP), kuni 1978. aastani
- Tallinna parkide loend
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tallinna parkide kaitse alla võtmine ja välispiiride kirjeldused, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus nr 341, 06.05.2004, RTL 2004,64,1075
- ↑ "Tallinna Kanutiaia Noortemaja arengukava aastateks 2005–2009". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2011. Vaadatud 5. detsembril 2011.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kanuti aed |
- 16 Tallinna parki kaitse all, Keskkonnaministeeriumi pressiteade, 6. mai 2004.