Pelgulinna asum

Allikas: Vikipeedia
Pelgulinna asum Tallinna ja Põhja-Tallinna linnaosa raamis

Pelgulinn on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.

Pelgulinn on koos Kalamaja ja Kelmikülaga määratletud Tallinna üldplaneeringus miljööväärtuslikuks piirkonnaks.

Asumi elanikkond ja territoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. juunil 2011 oli Rahvastikuregistri andmetel Pelgulinna asumis 15 004 elanikku.[1]. 1. juunil 2012 oli Pelgulinna asumis 15 347 elanikku.[2]

Pelgulinna asum piirneb kirdesuunal Kalamaja asumi, põhjasuunal Karjamaa asumiga, loodesuunal Sitsi ja Pelguranna asumi, lõunasuunal Lilleküla ja Kassisaba asumi ja kagusuunal Kelmiküla asumiga.

Pelgulinn piirneb kirdesuunal Kopli Kaubajaamaga, kagu- ja lõunasuunal Paldiski maanteega, edela- ja idasuunal Sõle tänavaga, loodesuunal Kaera tänava taga asetseva raudteeriba ja Ristiku tänava ja Kopli tänava ristmikuga.

Sõle tänava algus

Pelgulinna tänavad (mittetäielik loetelu)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõle tänav (4–46) – Paldiski maantee (30-42D) – Ristiku tänavRistiku põikSaue tänavSõmera tänavRohu tänavTelliskivi tänavMulla tänavMulla põikRoo tänavÕle tänavHeina tänavPreesi tänavAarde tänavHärjapea tänavVaniku tänavNabra tänavPebre tänavTimuti tänavKolde puiesteeKõrre tänavOrase tänavTaime tänavAuna tänavMaisi tänavAru tänavSöödi tänavRukki tänavKaera tänavNisu tänavLuste tänav

Asumi hoonestus ja taristu[muuda | redigeeri lähteteksti]


Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Heina tänav Pelgulinnas 2011. aasta suvel. Allee rohelust ääristav sõjaeelsest ajast pärit puitarhitektuur on Pelgulinnale iseloomulik, silma torkavad kivist trepikodadega puumajad vabariigi lõpuaastatest.
Kolde pst 28–34 (ehitatud 1925).
Maisi tn 4 (ehitatud 1929).

19. sajandi keskel asusid tänase Pelgulinna aladel rabad vaheldumisi kanarbikuliste küngaste ja männikutega, piirkonna väheseid rohumaid kasutati karjamaadena. Piirkonna hoonestus tekkis esimesena Paldiski maantee äärde, kus varaseimad andmed elamute kohta on 18. sajandi keskpaigast.

Pelgulinna piirkonna väljakujunemist ja arengut kiirendas Tallinn-Peterburi raudtee rajamine, mis algas 1869. aastal. Raudteega seotud töölised asusid meelsasti elama lähimasse eeslinna ja nii tekkisid lisaks varasema Paldiski maanteele ka Telliskivi, Härjapea, Heina ja Õle tänavad.

Pelgulinna tänapäevane elamupiirkond tekkis 19. ja 20. sajandi vahetusel töölisagulina. Sellest ajast pärinevad põhiliselt kahekorruselised puitelamud. Nõukogude aja algupoolel käsitleti puumajade piirkonda kõdurajoonina, nüüd aga nähakse selles miljööväärtuslikku piirkonda[7]. Esimese maailmasõja alguseks oli hoonestatud ala, mis ühelt poolt piirnes Kolde puiestee ja teisalt Roo tänavaga.

Piirkonna Kolde tänava aedlinnastiilist lähtuv hooneehitus arenes tänu soodsale ehituslaenule 1920. aastail. Eelkõige kujunesid nii Kolde puiesteel asuv ühistu "Oma Kolle" ja Maisi tänava linnateenistujate elamud.

Piirkond arenes jõudsalt 1930. aastatel, märkimisväärselt suurenes linnaosa elanikkond. 1926. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku, mis moodustas 5,8% tolleaegsest Tallinna elanike arvust, 1934. aasta rahvaloenduse andmeil elas piirkonnas juba 10 135 inimest ehk 7,3% Tallinna elanikest.[8]

Sellel ajavahemikul laienes oluliselt Pelgulinna hoonestusala, raudteest vasakul pool, Ristiku tänava (tollase Oskari tänava piirkonnas) põhiliselt eramutega – 27. augustil 1930. aastal võeti vastu Aarde, Preesi, Sõle ja Pärja (Vaniku), 18. septembril 1931 aga Sõmera, 26. oktoobril 1932 Muru (Auna), Orase, Söödi, Taime ja Aru tänava hooned.[8]

Pelgulinna uusasumi elamute ilmet mõjutas 22. aprillil 1931. aastal vastuvõetud Tallinna ehituse sundmäärus, mille järgi lubati puitmajadel kahe puutrepi asemel ehitada üks kivitrepp, mis pidi asuma maja keskel ja ulatuma pööninguni. Ühe kivitrepiga puust elumajas võis kolmandal korrusel olla kuni kaks korterit.[8]

1939. aasta lõpul valmisid hooned Härjapea tänaval. 1930. aastate lõpus asus Sõle tänavast ida poole jääval Pelgulinna territooriumil 566 krunti, millel paiknes ühtekokku 545 elumaja. Tüüpilised olid 1–2 majaga kinnistud. Sõle tänava ääres, Kolde puiestee ja Heina tänava lõpus, Taime, Orase ja Nurme (Maisi) tänava piirkonnas ning mitmel pool mujalgi puudus veel hoonestus. Osa krunte olid päris tühjad, osa kasutati aiamaana[8].

Pelgulinna miljööga haakuvad ka neljakümnendate lõpus ja viiekümnendate algul ehitatud elamud Ristiku tänava lõpus ja Rukki tänava piirkonnas.


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

59.4412138924.71385278