Tallinna linnamüür

Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ning Saunatorn

Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn, 2011. aasta kevad

Tallinna kaitsemüüride säilinud fragment Uuel tänaval, 2011. aasta kevad

Tallinna linnamüür ja Assauwe kaitsetorn, Müürivahe tänaval, 2011. aasta kevad

Tallinna linnamüür Rüütli tänaval, 2011. aasta kevad

Linnamüür Laboratooriumi tänaval, 2011. aasta suvi

Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem.

Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingi ema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae).

Linnamüür

13. sajand

Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks. Puitkaitsekäiguga müür koosnes 60–70-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse säilinud linnamüüri kokkulangevust.

14. sajand ja Kanne müür

Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastal aastal Tallinna asehalduriks määratud Johannes Canne (Jens Kanne) juhtimisel. Kanne müür asendas varasema Margrete kaitsemüüri põhjasuunal kuni Suure Rannaväravani ja sealt mööda tänapäeva Laboratooriumi tänavat ümber Püha Miikaeli nunnakloosti kuni Toompea järsakuni tänapäeva Nunne tänavani. Lõunapool aga juhiti linnamüür mööda tänapäeva Müürivahe tänavat üle Harju tänava Toompeani. Enne Toompea kõrgendikku aga tegi müür pöörangu põhja poole ja suundus Lühikesest jalast mööda ning laskus Pika jala kohal ümber Toompea järsu jalami Nunna väravasse, tänapäeva Nunne tänava alguses. Müüriga haarati linna piiresse Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnaklooster.

Suurte kaarniššidega müür, mida hakati kutsuma Kanne müüriks, oli 6,5 meetrit kõrge ja 2,3 meetrit paks. Seda täiendas müüri siseküljel asuv kaitsekäik, mis toetus võlvitud kaartele. Erinevalt varasemast ehitusstiilist varustati müürid ripptornidega.

15. sajandi ümberehitused

15. sajandi esimesel poolel teostati linnamüüri ulatuslikud ümberehitustööd, müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Mahukad tööd linnamüüri põhjaküljel algasid pärast Püha Miikaeli kloostrit piirava müüriäärse maa kloostrilt võõrandamist 1422. aastal. Linnamüür ehitati nüüd 11–16 meetri kõrguseks, kaitsekäik, mis asus kas linnamüüri peal või konsoolidel oli peaaegu 3 meetrit kõrge

Linnaväravad ja väravatornid

1414. aastast säilinud nimekirjas oli 27 kaitsetorni. 15. sajandi teisel kolmandikul ehitati ümber ja varustati eesväravatega ka kõik linamüüris olevate läbipääsuväravate väravatornid. Aastetel 1439–1445 täiendati Nunnavärava eesväravat, aastatel 1448–1460 ehitati kahe torniga Suure Rannavärava eesvärav, aastatel 1448–1453 ehitati Harju värava eesvärav. Aastatel 1453–1456 täiendati merepoolse Väikese Rannavärava kindlustusi, valmisid ka kahe torniga Viru värava eesvärav ja Karja värava eesvärav.

1456. aastal ehitati Lühikese jala väravatorn ja aastatel 1450–1456 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "Uueks torniks".

Kaitsetornid

15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. 1475. aastal ehitati Kiek in de Köki torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornididele ehitati varikatused alles 16.–17. sajandil. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliselt Bremeni torn, mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibi ehitatud kaitsetorne Toompeast lõunasuunal asetseva Kiek in de Köki suurtükitorniga.

Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn, torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga, Hinke torn, Kuraditorn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de Kök, Megede torn, Tallitorn, Seegitagune torn, Saunatagune torn, Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga - ordulinnus Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni, Sadamatorn

16. sajand ja uued kaitserajatised

Viru värava eesvärav augustis 2012

1561. aastal moodustasid kaitserajatised 2,35 km pikkuse ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni ja muud kivist kaitseehitist. Tallinna linnamüüris oli 16. sajandil 8 väravat, mis omakorda koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatornid olid alati neljakandilised, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tallinna linnamüüri kuulunud Harju värav valmis 1452. aastal, Viru värav ja Väike Rannavärav (1454), Karja värav (1456) ja Nunnavärav (1461). Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunud vesiveskid, mis olid kasutusel 19. sajandini.

Väravatesüsteemist on kuulsamaid Viru tänava alguses säilinud Viru eesvärava tornid, mis on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Viru eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik, mille idapoolses välisotsas oli külgtornide ning tõstesildadega väravhoone.

Tallinna linna põhilise kaitseehitise - linnamüüri ehitamine ja täiendamine lõppes Karja värava eesvärava kaitseks Luhrenburgi suurtükitorni ja Suure Rannavärava eesvärava kaitseks Uue (suurtüki)torni (Paks Margareeta) (1529) ehitamisega, pärast seda hakati linna kaitsmiseks kasutama uuemaid kaitserajatiste süsteeme, mis ei põhinenud ainult vallikraavi, linnamüüri ja kaitsetornide kasutamisel, vaid seda täiendasid eeskaitserajatised - Rootsi kuningriigi sõjajõudude poolt projekteeritud bastionidee, reduutide ja raveliinidega kindlustussüssteem, nn Tallinna kindlus.

Tallinna linna kaitserajatised pandi proovile 1569. aastal, mil Tallinna lahte saabunud Taani ja Lübecki ühendatud laevastik linna 13 päeva ägedalt pommitas. Aastatel 1570-1571 piirasid Tallinna 7 kuud edutult Moskva ja hertsog Magnuse väed. 1577. aasta alguses piirasid Moskva väed linna kuus nädalat, kuid ei saavutanud taaskord edu.

Hilisem aeg

Linnamüüri Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja Laboratooriumi tänava äärne linnamüür koos Köismäe, Plate, Eppingi ja Grusbeke-taguse tornidega kuulusid kuni Vene keisririigi lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusesse ja pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusesse Eesti Vabariigi Sõjaministeerium.

13.–16. sajandil väljakujunenud Tallinna all-linna ümbritsenud keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid - 2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist on säilinud 28 keskaegset linnamüüritorni ning kolm torni fragmentidena.

Väravad linnamüüris ja väravate kaitsetornid

Linnamüüris ainsate läbipääsupunktidena toiminud väravad koosnesid üldiselt sisemistest ja välimistest väravatest. Peamine väravatorn oli ristkülikukujuline ehitis langevõrega, ühteni neist ei ole kahjuks säilinud, kuid parim näide seda liiki tornidest saab Pika Jala väravatorni näitel, mis ehitati 1380. aastal.

Tallinna linnamüüri väravad:

Nimi	Rajati	Lammutati	Asukoht kaasajal	Pilt
Harju värav	1452	lammutati 1875	Harju ja Müürivahe tänava ristmik
Harju värava eesvärav
Karja värav	1456	lammutati 1849	Suur-Karja tänav
Karja värava eesvärav		lammutati 1767	Georg Otsa tänav
Viru värav	1454	lammutati 1843	Viru tänav
Viru värava eesvärav		lammutati osaliselt 1888	Viru tänav
Viru värava vallivärav		lammutati 1842	Vana-Viru tänav
Väike Rannavärav	1454	lammutati 1779	Uus tänav
Suur Rannavärav		lammutati 1779	Pikk tänav
Suure Rannavärava eesvärav			Pikk tänav
Nunnavärav	1461	lammutati 1868
Lühikese jala värav			Lühike jalg
Pika jala värav			Pikk jalg
Toome värav		lammutati 1860

Hilisemad väravad ja läbipääsud linnamüüris:

Nimi	Rajati	Asukoht kaasajal	Pilt
Kloostri värav	19. sajandi lõpus	Suur-Kloostri tänav
Suurtüki tänava läbimurre	19. sajandil	Suurtüki tänav
Bremeni käik	19. sajandil
Käik Lippe torni kõrval	1933.	Aida ja Laboratooriumi tänava ristmik
Läbimurre Toompealt Taani kuninga aeda

Linnamüüri kaitsetornid

• Seegitagune torn, pole säilinud, Nunne tänav;
• Saunatagune torn, säilinud osaliselt, (Nunne tänav 5);
• Nunnatorn (Suur-Kloostri tänav 1);
• Saunatorn, konsooltorn, Suur-Kloostri tänav;
• Kuldjala torn (Gümnaasiumi tänav 1a), Tornide väljakul;
• Nunnadetagune torn, ehitatud kokku hilisema naabermajaga, (Kooli tänav 1/3);
• Loewenschede torn, ehitatud kokku hilisema müüri-äärse majaga, (Kooli tänav 7);
• Lippe torn (Tullemani torn), konsooltorn, osaliselt säilinud;
• Köismäe torn, Laboratooriumi tänav 27;
• Plate torn, Laboratooriumi tänav 29;
• Eppingi torn, Laboratooriumi tänav 31;
• Grusbeke-tagune torn, Laboratooriumi tänav 33;
• Renteni torn (säilinud torni alaosa Lai tänav 49 hoone sees);
• Wulfgardi-tagune torn, säilinud torni alaosa, Lai tänav;
• Paks Margareeta koos Suure Rannaväravaga, Pikk tänav 70
• Stoltingi torn, Pikk tänav;
• Hattorpe-tagune torn, Pikk 62 elamu osa;
• torn vana vene kiriku juures, pole säilinud, Sulevimäe tänav;
• Bremeni torn, Vene tänav;
• Munkadetagune torn, Müürivahe tänav 58;
• Hellemani torn, Müürivahe 48/Uus tänav 1;
• Hinke torn, Pärnu maantee 2 / Müürivahe 32;
• Duveli ehk Kuraditorn, lammutati 1882. aastal, Väike-Karja tänav;
• Assauwe torn, Müürivahe tänav 14;
• Kitsetorn, Rüütli tänav;
• Kiek in de Kök, Rüütli tänav/Komandandi tee;
• Neitsitorn;
• Tallitorn;
• kavandatud Sadamatorn, tänapäeva Põhja puiesteel.

• 

  Lühikese jala väravatorn

• 

  Nunnatorn, vaade Suur-Kloostri tänava hoovist

• 

  Sauna- ja Kuldjala tornid

• 

  Kuldjala torn, vaade Tornide väljakult

• 

  Paremalt:Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn ja Grusbeke-tagune torn (vaade Tornide väljakult).

• 

  Linnamüüri tornid: Grusbeke-tagune, Eppingi, Plate ja Köismäe tornid, müüri põhjaküljel

• 

  Grusbeke-tagune torn

• 

  Renteni torni jäänused

• 

  Hattorpe-tagune torn

• 

  Stoltingi torn

• 

  Bremeni torn

• 

  Munkadetagune torn, vaade Müürivahe tänavalt

• 

  Hellemani torn

• 

  Hinke torn

• 

  Hinke torn

• 

  Assauwe torn

• 

  Kiek in de Kök

• 

  Tallitorn

Vaata ka Tallinna bastionid, Tallinna muldkindlustusvöönd, Tallinna kaitsetornid, Tallinna kindlus, Tallinna Hobuveski, Taani kuninga aed

Vaata ka

• ümartorn
• bastion
• konsooltorn
• Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustusi, kuna linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu linnamüüri on võimalik hinnata ainult arhiivides säilinud vanade linnaplaanide abil.
• Visby ringmüür, Rootsis;
• Nürnbergi ja Kölni linnamüür, Saksamaal;

Kirjandus

• Rein Zobel, "Tallinna linnamüür", Eesti Raamat 1966, 157 lk
• Rein Zobel, "Tallinn (Reval) keskaegsed kindlustused", Kirjastus: Valgus 1980, 333 lk ; Kirjastus: Eesti Kunstiakadeemia, ISBN 9789949467129, 2011, 287 lk
• Rein Zobel, Tallinna kindlustuste uurimisest ja restaureerimisest. Ehitus ja Arhitektuur 1985, nr. 1/2
• Rein Zobel, "Linnamüür", Tallinn 1986
• Rein Zobel, "Suur Rannavärav ja Paks Margareeta" 1988
• Rein Zobel, "Tallinn (Reval)keskajal. Linnaehitus 13.–14. sajandil", Tallinn 2011
• Ragnar Nurk, "TALLINNA KESKAEGSETE LINNAKINDLUSTUSTE KAITSE JA KONSERVEERIMINE EESTI VABARIIGIS 1920.–1930. AASTATEL", Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut, Tallinn 2006
• Ragnar Nurk. "Professor T. H. Kjellini Tallinna keskaegsete kindlustuste uurimised 1925.–1926. aastal". Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo Osakond, Tartu 2006

Välislingid

• Andri Ksenofontov, Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu, Eesti Päevaleht, 15. august 2002
• Andri Ksenofontov, Linnaisad soovisid all-linna müüri lammutada juba sajandi eest, Eesti Päevaleht, 5. september 2002
• Andri Ksenofontov, Turistide linnamüür Paksust Margaretast Pika Jala tornini, Eesti Päevaleht, 1. oktoober 2002
• Kaablipaigaldus paljastas Vana-Posti, Suur-Karja ja Müürivahe tänavate ristumiskohal iidse värava asukoha, 8. mai 2009
• Tallinna linnamüür ei kuulu kellelegi, E24.ee, 29.10.2010
• Tallinna kaitsevööndi topograafiline skeem Tallinna linnamuuseumis
• "Munkadetagune torn esitleb peagi oma uut kuube" Pealinn, 14.06.2010
• Liis Arujärv, Allar Viivik "Vanalinn kukub kaela" Õhtuleht, 20. oktoober 1999
• Eha Võrk: Peremehetud linnamüürilõigud tuleb linna omandiks vormistada, Eesti Päevaleht, 28. detsember 2011