Tallinna linnamüür

Allikas: Vikipeedia
Tallinna linnamüür, Tornide väljak
Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ning Saunatorn
Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn, 2011. aasta kevad
Tallinna kaitsemüüride säilinud fragment Uuel tänaval, 2011. aasta kevad
Tallinna linnamüür Rüütli tänaval, 2011. aasta kevad
Tallinna linnamüür ja Assauwe kaitsetorn, Müürivahe tänaval, 2011. aasta kevad
Linnamüür Laboratooriumi tänaval, 2011. aasta suvi

Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem.

Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingi ema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae).

Linnamüür[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks. Puitkaitsekäiguga müür koosnes 60–70-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse säilinud linnamüüri kokkulangevust.[1]

14. sajand ja Kanne müür[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastal Tallinna asehalduriks määratud Johannes Canne (Jens Kanne) juhtimisel.

„Arvesse võtnud õige mitmesuguseid hädaohte sellele linnale ja nimelt, et linn on avatud türannide salasepitsustele ja teda häirivad sagedad paganate kallaletungid, otsustasin ma pärast hoolikat kaalumist ... käesolevaga lubada, et selle Tallinna linna pürjermeistrid ja kodanikud võivad viia linna müüri lõuna poole üle linna kraavi või säilitada praegusel kohal, või tuua ta tagasi sissepoole linna ja pikendada seda müüri üle linnuse mäe... Põhja poole suundugu aga müür väljaspool nunnakloostrit ... Nunnad aga peavad omal kulul ehitama linnamüüri, nagu linlased vajalikuks peavad, nii pikalt kui ulatub nende maa-ala. Ka võivad linlased mainitud linna alal, vabalt laieneda mere suunas, millal ja kui palju nad soovivad.“

D. Bruns ja R. Kangropool. Tallinn sajandeis. Eesti Raamat, 1972, lk 24

Kanne müür asendas varasema Margrete kaitsemüüri põhja- ja loodesuunal kuni Suure Rannaväravani ja sealt mööda tänapäeva Laboratooriumi tänavat ümber Püha Miikaeli nunnakloosti kuni Toompea järsakuni. Müüriga haarati linna piiresse Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnaklooster.

Lõunapool aga juhiti uus, ehitatud linnamüür mööda tänapäeva Müürivahe tänavat üle Harju tänava Toompeani. Enne Toompea kõrgendikku aga tegi müür pöörangu põhja poole ja suundus Lühikesest jalast mööda ning laskus Pika jala kohal ümber Toompea järsu jalami Nunnaväravasse.

Suurte kaarniššidega müür, mida hakati kutsuma Kanne müüriks, oli 6,5 meetrit kõrge ja 2,3 meetrit paks. Seda täiendas müüri siseküljel asuv kaitsekäik, mis toetus võlvitud kaartele. Erinevalt varasemast ehitusstiilist varustati müürid ripptornidega.[viide?]

15. sajandi ümberehitused[muuda | redigeeri lähteteksti]

15. sajandi esimesel poolel teostati linnamüüri ulatuslikud ümberehitustööd, müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Mahukad tööd linnamüüri põhjaküljel algasid pärast Püha Miikaeli kloostrit piirava müüriäärse maa kloostrilt võõrandamist 1422. aastal. Linnamüür ehitati nüüd 11–16 meetri kõrguseks, kaitsekäik, mis asus kas linnamüüri peal või konsoolidel oli peaaegu 3 meetrit kõrge

Linnaväravad ja väravatornid

1414. aastast säilinud nimekirjas oli 27 kaitsetorni. 15. sajandi teisel kolmandikul ehitati ümber ja varustati eesväravatega ka kõik linamüüris olevate läbipääsuväravate väravatornid. Aastetel 14391445 täiendati Nunnavärava eesväravat, aastatel 14481460 ehitati kahe torniga Suure Rannavärava eesvärav, aastatel 14481453 ehitati Harju värava eesvärav. Aastatel 14531456 täiendati merepoolse Väikese Rannavärava kindlustusi, valmisid ka kahe torniga Viru värava eesvärav ja Karja värava eesvärav.[viide?]

1456. aastal ehitati Lühikese jala väravatorn ja aastatel 14501456 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "Uueks torniks"[2].

Kaitsetornid

15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. 1475. aastal ehitati Kiek in de Köki torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornididele ehitati varikatused alles 16.17. sajandil. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliselt Bremeni torn, mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibi ehitatud kaitsetorne Toompeast lõunasuunal asetseva Kiek in de Köki suurtükitorniga.

Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn, torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga, Hinke torn, Kuraditorn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de Kök, Megede torn, Tallitorn, Seegitagune torn, Saunatagune torn, Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga - ordulinnus Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni, Sadamatorn[3]

16. sajand ja uued kaitserajatised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viru värava eesvärav augustis 2012

1561. aastal moodustasid kaitserajatised 2,35 km pikkuse ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni ja muud kivist kaitseehitist. Tallinna linnamüüris oli 16. sajandil 8 väravat, mis omakorda koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatornid olid alati neljakandilised, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tallinna linnamüüri kuulunud Harju värav valmis 1452. aastal, Viru värav ja Väike Rannavärav (1454), Karja värav (1456) ja Nunnavärav (1461). Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunud vesiveskid, mis olid kasutusel 19. sajandini.

Väravatesüsteemist on kuulsamaid Viru tänava alguses säilinud Viru eesvärava tornid, mis on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Viru eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik, mille idapoolses välisotsas oli külgtornide ning tõstesildadega väravhoone.

Tallinna linna põhilise kaitseehitise - linnamüüri ehitamine ja täiendamine lõppes Karja värava eesvärava kaitseks Luhrenburgi suurtükitorni ja Suure Rannavärava eesvärava kaitseks Uue (suurtüki)torni (Paks Margareeta) (1529) ehitamisega, pärast seda hakati linna kaitsmiseks kasutama uuemaid kaitserajatiste süsteeme, mis ei põhinenud ainult vallikraavi, linnamüüri ja kaitsetornide kasutamisel, vaid seda täiendasid eeskaitserajatised - Rootsi kuningriigi sõjajõudude poolt projekteeritud bastionidee, reduutide ja raveliinidega kindlustussüssteem, nn Tallinna kindlus.

Tallinna linna kaitserajatised pandi proovile 1569. aastal, mil Tallinna lahte saabunud Taani ja Lübecki ühendatud laevastik linna 13 päeva ägedalt pommitas. Aastatel 1570-1571 piirasid Tallinna 7 kuud edutult Moskva ja hertsog Magnuse väed. 1577. aasta alguses piirasid Moskva väed linna kuus nädalat, kuid ei saavutanud taaskord edu.

Hilisem aeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnamüüri Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja Laboratooriumi tänava äärne linnamüür koos Köismäe, Plate, Eppingi ja Grusbeke-taguse tornidega kuulusid kuni Vene keisririigi lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusesse ja pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusesse Eesti Vabariigi Sõjaministeerium. 1920. aastail oli linnamüür täis ehitatud, enamus torne oli eravalduses, muuhulgas kasutati neid elamutena[4].

13.16. sajandil väljakujunenud Tallinna all-linna ümbritsenud keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid - 2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist on säilinud 28 keskaegset linnamüüritorni ning kolm torni fragmentidena[5].

Väravad linnamüüris ja väravate kaitsetornid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnamüüris ainsate läbipääsupunktidena toiminud väravad koosnesid üldiselt sisemistest ja välimistest väravatest. Peamine väravatorn oli ristkülikukujuline ehitis langevõrega, ühteni neist ei ole kahjuks säilinud, kuid parim näide seda liiki tornidest saab Pika Jala väravatorni näitel, mis ehitati 1380. aastal.

Tallinna linnamüüri väravad:

Nimi Rajati Lammutati Asukoht kaasajal Pilt
Harju värav 1452 lammutati 1875 Harju ja Müürivahe tänava ristmik Harju värav, 1863.JPG
Harju värava eesvärav
Karja värav 1456 lammutati 1849 Suur-Karja tänav
Karja värava eesvärav lammutati 1767 Georg Otsa tänav
Viru värav 1454 lammutati 1843 Viru tänav
Viru värava eesvärav lammutati osaliselt 1888 Viru tänav Viru väravad 2.jpg
Viru värava vallivärav lammutati 1842 Vana-Viru tänav
Väike Rannavärav 1454 lammutati 1779 Uus tänav Väike Rannavärav.jpg
Suur Rannavärav lammutati 1779 Pikk tänav
Suure Rannavärava eesvärav Pikk tänav Suur Rannavärav.JPG
Nunnavärav 1461 lammutati 1868
Lühikese jala värav Lühike jalg Lühikese Jala värav.JPG
Pika jala värav Pikk jalg Pika jala värav, 1928.jpg
Toome värav lammutati 1860

Hilisemad väravad ja läbipääsud linnamüüris:

Nimi Rajati Asukoht kaasajal Pilt
Kloostri värav 19. sajandi lõpus Suur-Kloostri tänav Kloostrivärav.jpg
Suurtüki tänava läbimurre 19. sajandil Suurtüki tänav
Bremeni käik 19. sajandil Bremeni käik.JPG
Käik Lippe torni kõrval 1933. Aida ja Laboratooriumi tänava ristmik Kaarkäik linnamüüris Lippe torni kõrval.JPG
Läbimurre Toompealt Taani kuninga aeda Värav linnamüüris Taani kuninga aeda.JPG

Linnamüüri kaitsetornid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Andri Ksenofontov, Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu, Eesti Päevaleht, 15. august 2002
  2. Andri Ksenofontov, Turistide linnamüür Paksust Margaretast Pika Jala tornini, Eesti Päevaleht, 1. oktoober 2002
  3. Tallinna vanalinna kaitsevööndi topograafiline skeem, linnamuuseum.wiseman.ee
  4. Tallinna tornielanikud. Rahvaleht, 16. oktoober 1930, nr. 122, lk. 4.
  5. Jüri Kuuskemaa, JÜRI KUUSKEMAA: Mida me oleme oma linnaga teinud?, Eesti Päevaleht, 11. oktoober 2007
  6. Linnamüüris on säilinud varem hävinuks peetud torn, Õhtuleht, 15.07.2003
  7. Kinnisturegister, Kinnistu nr 521

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]