Veerenni
| See artikkel räägib asumist; tänava kohta vaata artiklit Veerenni tänav; bussipeatuse kohta vaata artiklit Veerenni bussipeatus |
Veerenni on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas Veerenni tänava piirkonnas.
Asumi elanikkond ja territoorium [muuda]
|
1. juunil 2011 oli Rahvastikuregistri andmetel Veerenni asumis 3424 elanikku[1]. 1. juunil 2012 oli Veerenni asumis 3446 elanikku.[2]
Hoonestus ja taristu [muuda]
Asum piirneb põhjasuunal Tatari asumi, kirdesuunal Sibulaküla asumi ja Keldrimäe asumi, idasuunal Juhkentali asumi, lõunasuunal Luite asumi, edelasuunal Kitseküla asum, läänesuunal Uue-Maailma asumi ja loodesuunal Tõnismäe asumiga.
Asumis paiknevad: Õmblusvabrik Baltika, Vana-Lõuna turg, Tallinna Ühisgümnaasium, Ida-Tallinna Keskhaigla, Swedbanki peahoone, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Trammipark, Tallinna vangla, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, Siselinna kalmistu.
- Veerenni asumi tänavate nimekiri
Veerenni asumisse kuuluvad: Vana-Veerenni tänav, Veerenni tänav, osa Tatari tänavast, Uus-Tatari tänav, Ravi tänav, Hospidali tänav, Invaliidi tänav, Magasini tänav, Herne tänav, Õpetajate tänav, Oa tänav, Puhke tänav, Tare tänav, Vaikne tänav, Kodu tänav, Kauna tänav, Varre tänav, osa Tehnika tänavast, Töökoja tänav, Pille tänav, Tiiu tänav, Vana-Lõuna tänav ja Vineeri tänav.
Ajalugu [muuda]
Veerenni asum kujunes Veerenni tänava ümber, mis on nime saanud keskaegselt Ülemiste järvest alanud ja vanalinna veega varustanud veerennilt. Tallinna linna joogiveega ja ka linna kaitsekraave veega varustamiseks vajaliku kanali ehitamiseks andis loa Taani kuningas Valdemar IV 29. septembril 1345. aastal. Vesi tuli kraavi Ülemiste järvest, Tiigiveski ja Härjapea jõest ning linnast lõuna- ja idapool asuvatest jõgedest ja allikatest kanalit pidi. Veekanali pikkus oli ca 4 km, ja mis kulges mööda praegust Veerenni tänavat, Peeter Süda tänavat kuni Harju väravani. Harju värava juurest rajati aga 1,5 km pikkune kanaliosa Tallinna lahte. Tallinna linnamüüri idapoolt haaravale kanalile ehitati 14. sajandil Harju värava juurde Harju, Karja värava juurde Karja ja Viru värava juurde Viru veski[3].
Veekanal oli avatud, mille põhi ja seinad olid laotud paekividest, mis hilisematel sajanditel ehitati kinniseks veekanaliks.
Välislingid [muuda]
- Robert Nerman: Veerenni asumi süda oli Lutheri vabrik, Tallinna Postimees, 15. august 2008
- О приметах, канале и Гороховых улицах
Pilte [muuda]
-
Veerenni asumi piir Pärnu maanteel
-
Endine vineerivabrik Pärnu maantee ja Vineeri tänava vahel
Viited [muuda]
- ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
- ↑ Gustav Jakobson, Aleksander Kivi, Heldur Lond, Ain Soik. "Tallinna vesi ja sajandid". Kust sai vett keskaegne Tallinn. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1967, lk 9
Asumid (allasumid): Aegna · Astangu · Haabersti asum · Hiiu · Iru · Juhkentali · Järve · Kadaka · Kadriorg · Kakumäe · Kalamaja · Karjamaa · Karjamaa (Hundipea) · Kassisaba · Katleri · Keldrimäe · Kelmiküla · Kitseküla · Kivimäe · Kloostrimetsa · Kompassi · Kopli · Kose · Kose (Kose-Kallaste) · Kose (Lükati) · Kose (Varsaallika) · Kuristiku · Kurepõllu · Laiaküla · Lepiku · Laagna · Laagri · Liiva · Lilleküla · Lilleküla (Lille) · Lilleküla (Mooni) · Lilleküla (Linnu) · Lilleküla (Marja) · Loopealse · Luite · Maakri · Maarjamäe · Merimetsa · Merivälja · Mustakivi · Mustamäe · Mustjõe · Mõigu · Mäeküla · Mähe · Mähe aedlinn · Mähe (Kaasiku) · Männiku asum · Nõmme asum · Pae · Paevälja · Paevälja (Paekalda) · Paljassaare · Pelgulinn · Pelguranna · Pirita asum · Pääsküla · Pääsküla (Vana-Pääsküla) · Priisle · Pikaliiva · Pikaliiva (Viki) Raua · Raudalu · Rahumäe · Rocca al Mare · Sadama · Seli · Siili · Sibulaküla · Sõjamäe · Sõjamäe (Sõstramäe) · Sikupilli · Sitsi · Sääse · Südalinn · Tatari · Tondi · Tiskre · Tiskre (Vismeistri) · Tõnismäe · Torupilli · Tondiraba · Uuslinn · Uus Maailm · Vismeistri · Vanalinn · Vanalinn (all-linn) · Vanalinn (Toompea) · Vana-Mustamäe · Veerenni · Veskimetsa · Väike-Õismäe · Väo · Õismäe · Ülemiste järv · Ülemiste