Veerenni

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib asumist; tänava kohta vaata artiklit Veerenni tänav; bussipeatuse kohta vaata artiklit Veerenni bussipeatus

Veerenni Tallinna ja Kesklinna raamis

Veerenni on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas Veerenni tänava piirkonnas.

Asumi elanikkond ja territoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. juunil 2011 oli Rahvastikuregistri andmetel Veerenni asumis 3424 elanikku[1]. 1. juunil 2012 oli Veerenni asumis 3446 elanikku.[2]

Hoonestus ja taristu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asum piirneb põhjasuunal Tatari asumi, kirdesuunal Sibulaküla asumi ja Keldrimäe asumi, idasuunal Juhkentali asumi, lõunasuunal Luite asumi, edelasuunal Kitseküla asum, läänesuunal Uue-Maailma asumi ja loodesuunal Tõnismäe asumiga.

Asumis paiknevad: Õmblusvabrik Baltika, Vana-Lõuna turg, Tallinna Ühisgümnaasium, Ida-Tallinna Keskhaigla, Swedbanki peahoone, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Trammipark, Tallinna vangla, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, Siselinna kalmistu.

Veerenni asumi tänavate nimekiri

Veerenni asumisse kuuluvad: Vana-Veerenni tänav, Veerenni tänav, osa Tatari tänavast, Uus-Tatari tänav, Ravi tänav, Hospidali tänav, Invaliidi tänav, Magasini tänav, Herne tänav, Õpetajate tänav, Oa tänav, Puhke tänav, Tare tänav, Vaikne tänav, Kodu tänav, Kauna tänav, Varre tänav, osa Tehnika tänavast, Töökoja tänav, Pille tänav, Tiiu tänav, Vana-Lõuna tänav ja Vineeri tänav.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veerenni asum kujunes Veerenni tänava ümber, mis on nime saanud keskaegselt Ülemiste järvest alanud ja vanalinna veega varustanud veerennilt. Tallinna linna joogiveega ja ka linna kaitsekraave veega varustamiseks vajaliku kanali ehitamiseks andis loa Taani kuningas Valdemar IV 29. septembril 1345. aastal. Vesi tuli kraavi Ülemiste järvest, Tiigiveski ja Härjapea jõest ning linnast lõuna- ja idapool asuvatest jõgedest ja allikatest kanalit pidi. Veekanali pikkus oli ca 4 km, ja mis kulges mööda praegust Veerenni tänavat, Peeter Süda tänavat kuni Harju väravani. Harju värava juurest rajati aga 1,5 km pikkune kanaliosa Tallinna lahte. Tallinna linnamüüri idapoolt haaravale kanalile ehitati 14. sajandil Harju värava juurde Harju, Karja värava juurde Karja ja Viru värava juurde Viru veski[3].

Veekanal oli avatud, mille põhi ja seinad olid laotud paekividest, mis hilisematel sajanditel ehitati kinniseks veekanaliks.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  2. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  3. Gustav Jakobson, Aleksander Kivi, Heldur Lond, Ain Soik. "Tallinna vesi ja sajandid". Kust sai vett keskaegne Tallinn. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1967, lk 9

59.4247194424.74946111