Juhkentali

Allikas: Vikipeedia
Juhkentali Tallinna ja Kesklinna raamis
Juhkentalis asub Tallinna bussijaam enne rekonstrueerimist

Juhkentali on asum Tallinnas, Kesklinna linnaosas.

Asum piirneb põhjasuunal Keldrimäe asumi, kirdesuunal Sikupilli asumi, lõunasuunal Ülemiste järve asumi, idasuunal Ülemiste asumi, edelasuunal Luite asumi ja idasuunal Veerenni asumiga.

Asumi elanikkond ja territoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. juunil 2011 oli Rahvastikuregistri andmetel Juhkentali asumis 1092 elanikku.[1] 1. juunil 2012 oli Juhkentali asumis 1106 elanikku.[2]

Juhkenthali asumi tänavad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhkenthali asumis asuvad: Filtri tee, Herne tänav, Juhkentali tänav, Järvevana tee, Lastekodu tänav, Masina tänav, Odra tänav, Püssirohu tänav, Staadioni tänav, Tartu maantee, Toonela tee, Võistluse tänav.

Juhkenthali asumi taristu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhkentali asumis asuvad: Tallinna bussijaam ja Kalevi spordihall.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Härjapea jõe ääres, hilisema Kaasani kiriku juures asus juba keskajal Pleekmäe eeslinn, mida on kirjalikes allikates esimakordselt mainitud 1536. aastal Bleke nime all. 1699. aasta allikates nimetati seda piirkonda Bleeksberg ja hiljem Bleichberg. Pleekmäe asulatuumik paiknes Härjapea jõe nõlvadel, tänapäeva Juhkentali ja Imanta tänava vahel.

Asumi nimi tulenes raamatukaupmees ja linnatrükkal Lorenz Jauchi poolt Härjapea jõe äärde 1655. aastal saadud maadele rajatud Jauchenthali suvemõisa nimest. Juhkentali asum kujunes välja 17. sajandil piirkonnas tegutsenud Juhkentali linnamõisast (Joachimsthal), mille mõisasüda asub tänapäeval Juhkentali tänav 58. Varasem asustus antud piirkonnas oli Tallinna eeslinn, Pleekmäe, millest on tänase päevani säilinud Juhkentali 11 asuv Pleekmäe veskihoone.

Juhkentali piirkonda läbis Härjapea jõgi, mis oli see keskajal ja hiljemgi Tallinna tähtsaim vooluveekogu. Keskajal oli jõgi vee- ja kalarohke. Jõe veejõul käivitati juba 13.-14. sajandil vesiveskeid, millest enamus asus Juhkentalis. 13. sajandist tegutses Ülemiste mäe all, tänase Lastekodu tänava ääres, kus Härjapea jõe veejõudu sai kasutada kõige soodsamalt, Ülemiste viljaveski, mis kandis ka Kuningaveski nime ning kuulus Toompea linnuses asuvatele Liivimaa orduvõimudele. 13. sajandil tegutses praeguse Juhkentali 11 krundi kohal vesiveski, mis kandis Tiigiveski nime ning kuulus Mihkli nunnakloostrile. Vesiveskis jahvatati tsistertslaste Mihkli kloostri jaoks Kuimetsa ja Nabala mõisatest toodud vilja. 1354. aastal ostis Tallinna raad selle veski kloostrilt ja andis selle möldritele rendile. Pärast 1710. aastat rajati sinna 1716. aastal vee jõul töötav saeveski, mida kasutasid Tallinna sadamas asunud Admiraliteedi töökojad. 1727. aastal rajati sinna ka eraldi veskirattaga jahuveski ja 1828. aastal omandas vesiveski uuesti Tallinna raad ning seal töötas 1843. aastani paberiveski ning seejärel 1886. aastani viljaveski. Hiljem kasutati hoonet laoruumina.

1715. aastal rajati tänapäeva Juhkentali tänava lõppu, endise Juhkentali suvemõisa kohale Mereväehospidal ning 1730. aastal toodi Kalamaja ranna lähedal asunud Maaväehospidal nüüdse Ida-Tallinna keskhaigla 1772. aastal rajati Juhkentali Maaväehospidali juurde Kolmainu kirik, mis tegutses kuni 1894. aastani. 18. sajandi esimesel poolel ehitati Kaasani Jumalaema Sündimise kirik, kuna Venemaa keisri Peeter I korraldusel toodi Tallinnasse tuhandeid sõjaväelasi.

1772. aastal, pärast Venemaa keisririigi valitseva senati ukaasi, millega keelati surnute matmine kirikutesse ning nõuti kalmistute rajamist tihedamast hoonestusest vähemalt 640 meetri kaugusele, rajati peagi praeguse Siselinna kalmistu alale Aleksander Nevski kalmistu. 18. sajandil rajati Siselinna kalmistu lõunaosas, tänaseks hävinud Muhameedi kalmistu. 18. sajandi lõpus rajati ka Vana Juudi kalmistu, mis asus praegusest Magasini tänava hooldushaiglast põhja pool ning selle asukohta tähistab Magasini tänava ääres, 1967. aastalvanale Juudi kalmistu asukohale rajatud automajandit ümbritsevas müüris vanasse aknaorva müüritud hauakivi. Pinnavee taseme tõusu tõttu rajati juba 1911. aastal Rahumäele uus Juudi kalmistu, Rahumäele.

19. sajandil arenes piirkonnas ka elamuehitus ning kujunesid välja ka tänavavõrk, sh tänaseks päevaks kadunud. Afrika tänav, Drevingi tänav ehk Väike-Liiva tänav ja mis 1939. aastast kannab Keldrimäe tänava nime. Heeringa tänav, mis 1948. aastal nimetati tänav ümber Turu tänavaks, Suur-Arefjevi tänav, mis 1923. aastal nimetati Imanta tänavaks ja millega 1936. aastal liideti Väike-Juhkentali tänav. Israeli tänav, mis 1954. aastal nimetati Turu põiguks. Suur-Juhkentali tänav, mis 1936 liideti Liivalaia tänavaga ning 1990. aastal ennistati varasem Juhkentali tänava nimi. Kaasani tänav, mis V. Kingissepa tänava väljaehitamisel muudeti osaks V. Kingissepa tänavast. Kalmistu tänav, mis 1955. aastal nimetati ümber Staadioni tänavaks. Kasarmu tänav nimetati 1959. aastal ümber Odra tänavaks. Vaestemaja ja 1908. aastast Lutre-Vaestekooli, 1923. aastast Luteri tänav nimetati 1939. aastal Lastekodu tänavaks. Väike-Arehna ehk Väike-Arevjevi tänav, mis nimetati 1923. aastal Lennuki tänavaks ja 1925. aastal liideti Polgu ja Mardi tänav, Lennuki tänavaga. Väike-Liiva tänav ja hiljem Liiva tänav, mis 1959. aastal nimetati Ravi tänavaks. Liivalaia tänav, mis koosnes algselt kahest osast, s.o. Liivalaia tänavast (Pärnu maanteelt Lembitu tänavani) ja Suur-Juhkentali tänavast (mis suundus Lembitu tänava juurest idapoole) ja nimetati 1944. aastal V. Kingissepa tänavaks ning 1974. aastal tänava uue sihi seadmisel Tartu maanteele, hõlmas uus tänav ka senised Kaasani, Paberi, E. Aspe, Jõe ja Pronksi tänavad. Roosi tänav nimetati 1958. aastal ümber Toonela teeks. Orehhovi tänav, ja hiljem Väike-Juhkentali tänav liideti 1936. aastal Imanta tänavaga.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  2. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012