Pagulane
 |
See artikkel räägib üldmõistest; James Joyce'i näidendi kohta vaata artiklit Pagulased (Joyce). |
Pagulane (ka põgenik) on inimene, kes on poliitilistel põhjustel lahkunud oma kodumaalt.
1951. aastal Genfis vastu võetud ÜRO pagulasseisundi konventsiooni kohaselt on pagulane inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda.[1]
Sisukord |
Pagulased Eestis [muuda]
Eesti on üks väiksema pagulaste arvuga riike Euroopas. Pagulasseadus võeti Eestis vastu 1997. aastal, mil riik liitus ka ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga. 1997. aastast 2012. aasta veebruarini on Eestile esitatud kokku 301 varjupaigataotlust. Näiteks Soomes esitatakse taotlusi aastas üle 3000.[2]
Eesti varjupaigataotlejad pärinevad peamiselt Vene Föderatsioonist, Afganistanist, Iraagist, Gruusiast ja Türgist. 2011. aastal esitati Eestile 66 varjupaigataotlust (56 meest ja 10 naist, neist 2 alaealist, 1 saatjata alaealine). Taotlustest 8 esitati Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo väljasaatmiskeskusest. Varjupaiga taotlemise ajal peavad pagulased üldjuhul elama Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuses, mis asub Ida-Virumaal Jaama külas.[2]
Varjupaiga on Eesti 2012. aasta jaanuari seisuga andnud kokku 55 inimesele. Nende seas on 15 pagulast Afganistanist, 9 Sri Lankalt, 8 Vene Föderatsioonist, 5 Valgevenest, 2 Turkmenistanist, Alžeeriast, Somaaliast ja Türgist.[2]
Vaata ka [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pagulane |
Viited [muuda]
- ↑ Pagulasseisundi konventsioon, RT II 1997, 6, 26
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Pagulased Eestis - MTÜ Eesti Pagulasabi
