Dmitri Ustinov

Allikas: Vikipeedia
1988 CPA 6001.jpg

Dmitri Fjodorovitš Ustinov (vene keeles: Дми́трий Фёдорович Усти́нов; 30. oktoober 1908 – 20. detsember 1984) oli NSV Liidu riigiametnik, kaitseminister 1976. aastast kuni oma surmani.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dmitri Ustinov sündis töölisklassi perekonnas Venemaa Keisririigis Samaaras. Tema mõlemad vanemad surid 1920. aastate alguses. 1927. aastal astus Dmitri Ustinov kommunistlikusse parteisse.

Kui algas sõda NSV Liidu ja Saksamaa vahel vahel, pani Stalin Ustinovi juhtima Relvastuse Rahvakomissariaati. Selles ametis korraldas ja kontrollis ta kaitsetööstuse evakueerimist ümberpiiratavast Leningradidst Uuralite taha. Ümberpaigutati üle 80 tehase koos kuue tuhande töölise ja inseneriga. Stalin premeeris Ustinovit ülesande eduka täitmise eest sotsialistliku töö kangelase aunimetusega.

1952. aastal sai Ustinov NLKP Keskkomitee liige. 1953. aastal, kui Stalin suri, siis NSV Liidu relvastusministeerium ja lennundusministeerium liideti ühiseks kaitsetööstusministeeriumiks, ning Ustinov määrati viimast juhtima.

1957. aastal nimetati Ustinov NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. 1961. aastal anti Ustinovile taaskord sotsialistliku töö kangelase autasu. Hruštšov tunnustas teda hea töö eest Juri Gagarini kosmosesse lennutamisel. Hruštšov hindas Ustinov organiseerimisvõimeid piisavaks, et nimetada ta tsiviilmajanduse ülemaks 1963. aastal.

1964. aasta oktoobris Hruštšov kukutati, milles oli oma osa ka Ustinovil. Nimelt ajal, mil Hruštšov kohtus Musta mere ääres Prantsuse aatomiteadlase Gaston Palewskiga, tehti Ustinovile ülesandeks Hruštšov üles leida ja käskida tal kiiresti naasta Moskvasse sealtoimuvale NLKP Poliitbüroo tähtsale kohtumisele.

Pärast Hruštšovi kukutamist võttis võimu üle Leonid Brežnev ning Ustinov määrati tööle NSV Liidu Kaitsetööstuseministeeriumisse.

1965. aastal nimetas Brežnev Ustinovi NLKP Poliitbüroo liikmekandidaadiks ning NLKP KK liikmeks. Ustinovile tehti ülesandeks strateegiliste pommitajate ja ballistiliste rakettide väljatöötamine. Aegamisi Ustinovi mõjuvõim kaitsetööstuses kasvas. Kui kaitseminister Rodion Malinovski 1967. aastal suri, oli levinud arvamus, et amet läheb üle Ustinovile, kuid Kreml otsustas Andrei Gretško kasuks.

Dmitri Ustinov koos Erich Honeckeriga Ida-Berliinis 1984. aastal.

Kui Gretško 26. aprillil 1976 suri, siis sai 29. aprillil Ustinovist NSV Liidu kaitseminister ning ühes sellega anti talle samal päeval ka armeekindrali auaste, seda hoolimata sellest, et tal puudus sõjaväeline karjäär. 30. juulil ülendati Ustinov Nõukogude Liidu marssaliks.

Ustinovil oli märkimisväärne roll Afganistani vastu relvastatud konflikti alustamisel.

Dmitri Fjodorovitš Ustinov suri 7. novembril 1984. Talle korraldati riiklikud matused ning tema tuhk maeti 24. detsembril Kremli müüri äärde.

Vahetult pärast Ustinovi surma nimetati Iževski linn tema auks Ustinoviks. Pärast Mihhail Gorbatšovi võimule pääsemist taastati mitmete Nõukogude Liidu riigitegelaste järgi nimetatud linnade endised nimed. Ustinovi järgi on nimetatud ka ristleja.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ustinovil oli poeg Nikolai (1931–1992) ning tütar Vera. Ta oli abielus Taissa Briekalovaga.

Auastmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välismaised[muuda | redigeeri lähteteksti]


Eelnev:
Boris Bannikov
NSV Liidu relvastuse rahvakomissar (al 1946 minister)
19411953
Järgnev:
ametikoht kaotati
Eelnev:
ametikoht loodi
NSV Liidu tööstuse minister
19531957
Järgnev:
ametikoht kaotati
Eelnev:
Andrei Gretško
NSV Liidu kaitseminister
19761984
Järgnev:
Sergei Sokolov