Komsomol

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib organisatsioonist; kino kohta vaata artiklit Illusioon (kino)

Komsomol (ÜLKNÜ)
Всесоюзный коммунистический союз молодёжи (ВЛКСМ)
Komsomol Emblem.png
Asutatud 29. oktoober 1918
Peakorter Nõukogude Liit, Moskva
Ideoloogia Marksism-leninism, sotsialism
Koalitsioon Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Eestimaa Kommunistlik Partei
Ajaleht Komsomolskaja Pravda
ÜLKNÜ XX kongress (1987)
Komsomoli liikmepilet (1983)
Komsomoli liikme rinnamärk

Komsomol ehk Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (lühend ÜLKNÜ (vene keeles Коммунистический союз молодёжи, pikemalt Всесоюзный ленинский коммунистический союз молодёжи) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei noorteorganisatsioon, Nõukogude Liidu ainus massiline noorteorganisatsioon.

Ühing asutati 29. oktoobril 1918 ja kuni 14. juulini 1923 kandis ta nime Venemaa Kommunistlik Noorsooühing (VLKNÜ, vene keeles Российский коммунистический союз молодежи (РКСМ)). Seejärel sai ta nime, mida kandis laialisaatmiseni 1991.

Nõukogude Liidus oli 1970. ja 1980. aastatel umbes 40 miljonit 14 kuni 28 aasta vanust komnoort ehk kommunistlikku noort. Komsomoli allorganisatsiooni sai moodustada koolis, sõjaväes või ettevõttes. Allorganisatsiooni ehk rakukese asutamiseks piisas kolmest komnoorest. Allorganisatsioonidest moodustati rajooni-, linna- ja teisi komsomoliorganisatsioone. Komsomoli allorganisatsiooni tegevuse organiseerimiseks ja plaanide kinnitamiseks toimusid koosolekud. Jooksva töö organiseerimiseks valiti keskkomitee, alla 10 liikmega allorganisatsioonis sekretär (komsomolisekretär ehk komsorg) ja tema asetäitja. [1]

ÜLKNÜ ametlik ajaleht oli Komsomolskaja Pravda, mis ilmus Moskvas 6 korda nädalas. Eestis oli vastav ajaleht Noorte Hääl.

Komsomoli juhid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Komsomoli liikmete arv[2]

Aasta Liikmeid
1918 22 100
1919 96 000
1920 400 000
1922 247 000
1924 500 700
1925 1 140 706
1929 2 317 358
1933 4 547 186
1939 8 245 787
1941 10 387 852
1944 6 058 177
1946 7 480 182
1950 10 512 385
1955 18 617 532
1962 19 095 064
1971 28 156 924
1974 32 744 407
1975 33 760 617
1976 34 826 000
1977 35 600 000
1978 37 040 000
1979 38 459 000
1980 39 572 000
1981 40 578 000
1982 41 361 000
1983 41 803 000
1985 41 944 000

ÜLKNÜ KK peasekretärid (-1938) ja I sekretärid (1938-1991):

Komsomoli viis esimest juhti Tsetlin, Rõvkin, Šatskin, Smorodin ja Tšaplin vahistati 1937. või 1938. aastal, mõisteti rahvavaenlastena surma ja hukati. Kuues juht Miltšakov pidi 15 aastat olema GULAG-is.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Komsomol pälvis 1928. aastal Punatähe ordeni lahinguteenete eest kodusõja ja välismaise interventsiooni aastatel.

1931 pälvis komsomol Tööpunalipu ordeni omaalgatuse eest lööktöö ja sotsialistliku võistluse alal, mis tõi kaasa riigi rahvamajanduse arendamise esimese viisaastaku plaani eduka täitmise.

1945 pälvis komsomol Lenini ordeni väljapaistvate teenete eest kodumaa ees Suures Isamaasõjas ja suure töö eest nõukogude noorsoo kasvatamisel ustavuse vaimus sotsialistlikule isamaale.

1948 pälvis komsomol teise Lenini ordeni väljapaistvate teenete eest kodumaa ees nõukogude noorsoo kommunistlikul kasvatamisel ja aktiivse osaluse eest sotsialistlikus ülesehitustöös ning komsomoli 30. sünnipäeva puhul.

1956 pälvis komsomol kolmanda Lenini ordeni komnoorte ja nõukogude noorsoo suurte teenete eest sotsialistlikus ülesehitustöös, uudis- ja jäätmaade ülesharimisel.

1968 pälvis komsomol Oktoobrirevolutsiooni ordeni komnoorte ja nõukogude noorsoo väljapaistvate teenete ja suure panuse eest nõukogude võimu kehtestamisel ja kindlustamisel, kodumaa vaenlastega peetud sõdades ilmutatud mehisuse ja kangelaslikkuse eest, aktiivse osaluse eest sotsialistlikus ja kommunistlikus ülesehitustöös, viljaka töö eest uue põlvkonna kasvatamisel Lenini ideaalidele andumuse vaimus ning komsomoli 50. sünnipäeva puhul.

Komsomol Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti NSV-s oli ÜLKNÜ allorganisatsioon Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ELKNÜ). 1. jaanuaril 1978 kuulus sellesse 2657 allorganisatsiooni 153 932 liikmega.[3]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. ENE nr. 4, lk. 686
  2. "A ja O", Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 219
  3. Nõukogude Eesti. 1978. lk 102

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]