Sergei Birjuzov
Allikas: Vikipeedia
Sergei Semjonovitš Birjuzov (21. august 1904 – 19. oktoober 1964) oli NSV Liidu sõjaväelane, auastmelt Nõukogude Liidu marssal.
Sergei Birjuzov oli kommunistliku partei liige alates 1926. aastast, NLKP Keskkomitee kandidaatliige 1956. aastast ja liige 1961. aastast ning NSV Liidu Ülemnõukogu saadik 2.–6. koosseisu ajal.[1]
Auastmed[muuda]
- polkovnik, 4. september 1938
- brigaadikomandör, 4. november 1939
- kindralmajor, 4. juuni 1940
- kindralleitnant, 30. august 1943
- kindralpolkovnik, 17. mai 1944
- armeekindral, 3. august 1953
- Nõukogude Liidu marssal, 11. märts 1955[1]
Tunnustused[muuda]
- Nõukogude Liidu kangelane (nr 10828, 1. veebruar 1958)
- Lenini orden, viiekordne laureaat (27. märts 1942, 6. november 1947, 20. august 1954, 1. veebruar 1958, 20. august 1964)
- Punalipu orden, kolmekordne laureaat (13. september 1944, 3. november 1944, 20. aprill 1953)
- Suvorovi orden, 1. klass (16. mai 1944) ja 2. klass (31. märts 1943)
- Kutuzovi orden, 1. klass (17. september 1943)
- Bogdan Hmelnitski orden, 1. klass (19. märts 1944)
- medal "Stalingradi kaitsmise eest"
- juubelimedal "30 aastat NSV Liidu relvajõude"
- medal "Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945"
- medal "Belgradi vabastamise eest"
- juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"
Viited[muuda]
|
|||||