Doping

Allikas: Vikipeedia

Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda.

Doping võib olla keemiline aine (sagedamini anaboolne steroid vms), mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille kontsentratsioon sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Dopinguainete nimekirja võivad kuuluda ka tegelikku dopingut maskeerivad ained.

Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse tõstmine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravieesmärgil.

Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased vm organid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõna "doping" ilmus esmakordselt tõenäoliselt 1889. aastal ühes inglise sõnastikus. Terminiga nimetati oopiumi ja teiste narkootikumide segu, mida kasutati hobuste ergutamiseks. Paljud arvavad, et sõna on inglise päritolu: Tegelikult see päris nii pole.

Sõna "doping" tuleneb sõnast "dop", mis kuulub ühte Kagu-Aafrika dialekti. Nii nimetasid selle suguharu liikmed uimastavat jooki, mida tarvitati stimuleerijana kombetalituste ja tantsude ajal.

Tunduvalt hiljem hakati nii nimetama iga stimulaatorit, mida kasutati hobuste ja koerte ergutamiseks.

Tänapäeva spordis kasutatakse dopingut laialdaselt ja see pole juhuslik. Sageli pole see tingitud mitte sportlase soovist iga hinna eest võita, vaid võidu majanduslikust hädavajalikusest, millest sõltub sportlase olevik ja tulevik.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]