Endel Taniloo

Endel Eduard Taniloo (sünninimi Danilov; sündinud 5. jaanuaril 1923 Tartus) on eesti skulptor.

Endel Taniloo õppis 1940–1943 Tartu Õpetajate Seminaris, 1943–1944 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Aastal 1944 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Aastatel 1944–1946 oli sõjavang Novosibirskis ja Kemerovos. Pärast vabanemist jätkas õpinguid Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis 1946–1952.

Endel Taniloo on töötanud Tartu Kunstikoolis õpetajana alates 1959. aastast. Tartu Ülikooli maaliosakonna õppejõud 1992–1995. Kunstnike Liidu Tartu osakonna esimees 1977–1987, hiljem pikka aega juhatuse liige.

Endel Taniloo on korporatsioon Revelia vilistlane (1990).

Pere

Tema poeg Urmas Taniloo on orelikunstnik ja tütar Airike Taniloo-Bogatkin on skulptor ja keraamik.

Looming

Taniloo on peamiselt teinud figuraal-, portree- ja monumentaalskulptuure. Üks tuntumaid neist on helilooja ja koorijuhi Juhan Simmi hauamonument Tartus Raadi kalmistul.

Töid

• "Puhkus" (1956)
• "Mehhiklanna" (1957)
• "Töölise pea" (1958)
• "Saaremaa töörahva ülestõusu monument", rahvakeeles "Upamehed" (1963)
• "Istuv naine" (1971)

Tunnustused

• Valgetähe IV klassi teenetemärk (2002)
• Tartu medal (2004)
• Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010)
• ReveliaTeeneterist (2010)

Kirjandus

• Endel Taniloo, "Teekond muusa juurde". Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2011, 212 lk; ISBN 9789949417711

Välislingid

• Ellu Maar: "Elava klassiku muuseum Emajõe Ateenas" Areen, 12.07.2007