Endel Taniloo

Allikas: Vikipeedia
Endel Taniloo.jpg

Endel Eduard Taniloo (sünninimi Danilov; sündinud 5. jaanuaril 1923 Tartus) on eesti skulptor.

Endel Taniloo õppis 19401943 Tartu Õpetajate Seminaris, 19431944 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Aastal 1944 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Aastatel 19441946 oli sõjavang Novosibirskis ja Kemerovos. Pärast vabanemist jätkas õpinguid Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis 19461952.

Endel Taniloo on töötanud Tartu Kunstikoolis õpetajana alates 1959. aastast. Tartu Ülikooli maaliosakonna õppejõud 19921995. Kunstnike Liidu Tartu osakonna esimees 19771987, hiljem pikka aega juhatuse liige.

Endel Taniloo on korporatsioon Revelia vilistlane (1990), Vanemuise seltsi auliige ja Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi liige.

Pere[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema poeg Urmas Taniloo on orelikunstnik ja tütar Airike Taniloo-Bogatkin on skulptor ja keraamik. Ta on abielus Heljo Tanilooga.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

E.Taniloo on peamiselt teinud figuraal-, portree- ja monumentaalskulptuure. Üks tuntumaid neist on helilooja ja koorijuhi Juhan Simmi hauamonument Tartus Raadi kalmistul.

Töid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Puhkus" (1956)
  • "Mehhiklanna" (1957)
  • "Töölise pea" (1958)
  • "Saaremaa töörahva ülestõusu monument", rahvakeeles "Upamehed" (1963)
  • "Istuv naine" (1971)
  • Kivi Jüri Hiiumaal

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muuseum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartus Jakobi tänaval asub tema kortermuuseum (Skulptor Endel Taniloo kortermuuseum).

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]