Eerik-Niiles Kross
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Eerik-Niiles Kross (sündinud 8. septembril 1967 Tallinnas) on Eesti diplomaat, julgeolekunõunik ja ettevõtja.
Eerik-Niiles Kross lõpetas 1991. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal cum laude. Õppis ka Hamburgi Ülikoolis. Omandas 1993. aastal Londoni Ülikoolis (School of Slavonic and East European Studies) magistrikraadi.
Tegevus Eesti iseseisvusliikumises [muuda]
1987–88 oli Eerik-Niiles Kross Tartu Ülikooli üliõpilasena aktiivselt tegev muinsuskaitseliikumises. 1988. aasta aprillis oli ta Tartu Muinsuskaitse päevade ajal koos Margus Kasterpalu ja Tiit Pruuliga üks sini-must-valge lipu väljatoojatest.[1] 1988. aasta juunis oli Kross üks Esimese Noortefoorumi korraldajatest. 1988. aastal oli Kross üks Eesti akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide taastamisliikumise ideoloogidest. 1. detsembril 1988 taastati tema juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. Kross oli EÜS-i esimene sõjajärgne esimees.
Tegevus Eesti välisesindustes [muuda]
Eerik-Niiles Kross oli Eesti Vabariigi esimene esindaja (asjur) tema poolt taasrajatud saatkonnas Londonis ning on töötanud diplomaadina Eesti saatkonnas Washingtonis ning esinduses ÜRO juures. 1992. aastal võttis ta suursaadik Ernst Jaaksonilt üle Eesti Vabariigi esindamise USA-s ja oli Eesti Vabariigi asjur kuni Toomas Hendrik Ilvese saabumiseni suursaadikuks 1993. aasta suvel. 1993–1995 töötas ta Eesti Washingtoni suursaatkonnas minister-nõunikuna.
Tegevus Eesti Julgeoleku koordinatsioonidirektorina [muuda]
Aastatel 1995–2000 oli ta Julgeoleku koordinatsioonidirektori büroo direktor.
Tegevus välismissioonidel Iraagis ja Gruusias [muuda]
Aastatel 2003–2004 töötas ta Iraagis Koalitsiooni Ajutise Valitsuse (Coalition Provisional Authority) ameeriklasest juhi Paul Bremer'i meekonnas Julgeolekuasutuste osakonna direktorina (Senior director for intelligence institutions development). Tema tööülesannete hulkas kuulus Iraagi uue Kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure rajamine. Hiljem töötas Kross Iraagi Kaitseministeeriumi vanemnõunikuna ("senior advisor").
Alates 2007. aastast on Kross nõustanud Gruusia valitsust välis- ja meediasuhete ning julgeoleku küsimustes.[2] Vene-Gruusia sõja ajal 2008. aastal juhtis ta Gruusia valitsuse välisnõunike meeskonda meedia- ja infooperatsioonide alal.
Osalus "Pronkssõduri" teisaldamises [muuda]
13. veebruaril 2007 moodustas Eesti kaitseminister Jürgen Ligi vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele sõjahaudade komisjoni, mille liikmeks nimetas samal päeval Krossi, kes sel ajal oli lähiajaloo uurimiskeskuse juhatuse liige. Kokku kuulus komisjoni 6 liiget, kellest igaühe oli sinna nimetanud mõni minister. Sõjahaudade kaitse komisjoni ees seisvatest küsimustest kõige tähtsam oli see, mida teha Pronkssõduriga, aga komisjoni tegevus jäi suhteliselt märkamatuks.[3]
Kandideerimine Riigikogusse 2011. aastal [muuda]
2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Pärnumaa esinumbrina, olles üleriigilises nimekirjas teisel kohal. Ta sai roheliste nimekirjas kandideerinutest suurima häälesaagi, 3579 häält ehk 8,8% kõigist oma valimisringkonnas antud häältest, kuid Riigikokku ei pääsenud.
5. detsembril 2011 liitus ta Isamaa ja Res Publica Liiduga. IRL Suurkogul 27. jaanuaril 2012 valiti ta IRL Eestseisuse liikmeks. Samuti valiti ta IRL Tallinna piirkonna juhatuse ja IRL Volikogu liikmeks.
Venemaa süüdistused seotuses kaubalaeva Arctic Sea väidetava kaaperdamisega [muuda]
13. jaanuaril 2012 kuulutas Venemaa Eerik-Niiles Krossi ametlikult rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, kahtlustades teda seotuses kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal.[4] Eesti prokuratuur on kinnitanud, et neil ei ole mingeid tõendeid Krossi seotusest Arctic Sea kaaperdamisega. [5] Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Venemaa süüdistuste kohta 13. jaanuaril 2012: "Ma arvan, et tegemist on Vene eriteenistuste küllalt halvasti kokkutraageldatud erioperatsiooniga, kus püütakse Kross muuta rahvusvaheliselt kahtlustatavaks ja tagaotsitavaks.[6]
Muu tegevus [muuda]
9. juulil 2007 selgus, et Kross ja Heiti Hääl soovisid Estonia puiestee algusesse hamburgeriputka ja lillekioski kohale paigaldada Londonis olnud Balti börsi vana hoone, mille nad soovisid osade kaupa kohale tuua, aga muinsuskaitse polnud sellega nõus. [7]
Tunnustused [muuda]
Isiklikku [muuda]
Eerik-Niiles Kross on kirjanike Jaan Krossi ja Ellen Niidu poeg.
Eerik-Niiles Krossi õde Maarja Undusk on kunstnik, vend Märten Kross on kinnisvaraarendaja, filmiprodutsent ja fotograaf, poolõde Kristiina Ross on keeleteadlane ja tõlkija, poolvend Toomas Niit on psühholoog.
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ Soidro, Mart. Täna Tartus 10 aastat tagasi [1], "Eesti Ekspress" nr 17, 1998.
- ↑ http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/article.php?id=27680857
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 55
- ↑ Krossist sai tänasest rahvusvaheliselt tagaotsitav Postimees.ee, 13. jaanuar 2012
- ↑ [2] Postimees.ee, 12. jaanuar 2012
- ↑ [3] ERR.ee, 13. jaanuar 2012
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 314
Välislingid [muuda]
- Ülo Mattheus, Eerik-Niiles, salapärane riigimees Sirp, 30. märts 2007
- Eerik-Niiles Kross, Poolte valimise aeg. Eesti Päevaleht, 4. veebruar 2003
- Eerik-Niiles Kross rajab vanadekodu, Eesti Päevaleht, 26. september 2006
- Tippluurajast siseministriks?, Eesti Ekspress, 10. jaanuar 2011
- Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross vahendab Eesti oskusteavet ja otsib spetsialiste tsiviilmissioonidele Iraagis, Afganistanis ja Aafrikas, Eesti Päevaleht, 17. märts 2011
- Krossi konsultatsiooniäri kasumiks 800 000 eurot, Äripäev, 14.08.2012
