Eerik-Niiles Kross

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Eerik-Niiles Kross esinemas 28. septembril 2013 Estonia kontserdisaalis konverentsil "ERSP 25 – milleks meile erakonnad?"

Eerik-Niiles Kross (sündinud 8. septembril 1967 Tallinnas) on Eesti diplomaat, julgeolekunõunik ja ettevõtja.

Eerik-Niiles Kross lõpetas 1991. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal cum laude. Ta õppis ka Hamburgi Ülikoolis ning omandas 1993. aastal Londoni Ülikoolis (School of Slavonic and East European Studies) magistrikraadi.[viide?]

Tegevus Eesti iseseisvusliikumises[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 1987–1988 oli Eerik-Niiles Kross Tartu Ülikooli üliõpilasena aktiivselt tegev muinsuskaitseliikumises. 1988. aasta aprillis oli ta Tartu Muinsuskaitse päevade ajal koos Margus Kasterpalu ja Tiit Pruuliga üks sini-must-valge lipu väljatoojatest.[1] 1988. aasta juunis oli Kross esimese Sõltumatu Noortefoorumi üks korraldajatest. 1988. aastal oli Kross Eesti üliõpilasorganisatsioonide taastamisliikumise ideolooge. 1. detsembril 1988 taastati tema juhtimisel Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevus Tartus.

Tegevus Eesti välisesindustes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eerik-Niiles Kross oli Eesti Vabariigi esimene esindaja (asjur) taasasutatud Eesti Vabariigi saatkonnas Londonis ning on töötanud diplomaadina Eesti Vabariigi saatkonnas Washingtonis ning Eesti esinduses ÜRO juures. 1992. aastal võttis ta suursaadik Ernst Jaaksonilt üle Eesti Vabariigi esindamise USA-s ja oli Eesti Vabariigi asjur USA-s kuni Toomas Hendrik Ilvese saabumiseni suursaadikuks 1993. aasta suvel. Aastatel 1993–1995 töötas ta Eesti Washingtoni suursaatkonnas minister-nõunikuna.[viide?]

Tegevus Eesti julgeoleku koordinatsioonidirektorina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 19952000 oli ta julgeoleku koordinatsioonidirektori büroo direktor.[viide?]

Eesti Raudtee erastamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Raudtee erastamisel osalenud itaalia petturil Antonio Angotti aitas Eesti piiri ületada Eerik-Niiles Kross, kes tollal töötas Eesti luurekoordinaatorina. Valenime Tony Massei all ja valedokumentidega liikunud rahvusvaheliselt tagaotsitava Angotti käskis novembris 1999 piirivalvel üle piiri lasta riigikantseleist korduvalt helistanud Kross.[2][3][4] Riigikogu julgeoleku kontrollkomisjonile ja ajakirjandusele põhjendas Kross seda Eesti julgeolekuhuvidega. Komisjoni esimees Koit Pikaro nimetas Krossi käitumist ebaprofessionaalseks ning väiteid teadlikuks valeks: "Minu isiklik arvamus on, et Kross tuleks edaspidi julgeolekuasutustest ja riigisaladusest hoida väga eemal."[5]

Pildiskandaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

2001. aastal sattus Kross ühe osalisena nn pildiskandaali, kui tuli avalikuks, et 13. mail 1999. aastal tulistasid Meegomäel Kaitseväe Lahingukoolis opositsioonijuht Edgar Savisaare pildi pihta peaminister Mart Laar, Võru maavanem Robert Lepikson, peaministri sisenõunik Jaan Tross ning tollane presidendi julgeolekunõunik Eerik-Niiles Kross. Meedia reaktsioon keskendus siiski peamiselt Laarile.[6][7]

Ettevõtlus, tegevus välismissioonidel Iraagis ja Gruusias[muuda | redigeeri lähteteksti]

2001. aastal, pärast lahkumist riigiteenistusest, asutas Kross konsultatsioonifirma Trustcorp, mis oli algselt ühemehefirma. Ettevõte alustas europrojektide koostamise ja Eestisse tulevate välisfirmade nõustamisega. Hiljem on Kross Trustcorpi kaudu nõustanud välisriike, sealhulgas Albaaniat, Aserbaidžaani, Moldovat, Ukrainat, Gruusiat ja Iraaki (samuti Kurdistani omavalitsusorganeid), enamasti Euroopa Liidu ja NATO teemadel.[8]

Aastatel 2003–2004 töötas ta Iraagis Koalitsiooni Ajutise Valitsuse (Coalition Provisional Authority) ameeriklasest juhi Paul Bremer'i meeskonnas Julgeolekuasutuste osakonna direktorina (Senior director for intelligence institutions development). Tema tööülesannete hulka kuulus Iraagi uue Kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure rajamine. Hiljem töötas Kross Iraagi Kaitseministeeriumi vanemnõunikuna ("senior advisor").[viide?]

Alates 2007. aastast on Kross nõustanud Gruusia valitsust välis- ja meediasuhete ning julgeoleku küsimustes.[9] Vene-Gruusia sõja ajal 2008. aastal juhtis ta Gruusia valitsuse välisnõunike meeskonda meedia- ja infooperatsioonide alal.[viide?]

Koos omaaegse abikaasa Terje Krossi ja ravimiärimehe Margus Linnamäega rajas Kross Keila lähedale vanurite hoolduskeskuse Villa Benita.[2]

Osalus Pronkssõduri teisaldamises[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. veebruaril 2007 moodustas Eesti kaitseminister Jürgen Ligi vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele sõjahaudade komisjoni, mille liikmeks nimetas samal päeval Krossi, kes sel ajal oli lähiajaloo uurimiskeskuse juhatuse liige. Kokku kuulus komisjoni 6 liiget, kellest igaühe oli sinna nimetanud mõni minister. Sõjahaudade kaitse komisjoni ees seisvatest küsimustest kõige tähtsam oli see, mida teha Pronkssõduriga, aga komisjoni tegevus jäi suhteliselt märkamatuks.[10]

Balti börsi hoone teisaldamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

9. juulil 2007 selgus, et Kross ja Heiti Hääl soovisid Estonia puiestee algusesse hamburgeriputka ja lillekioski kohale paigaldada Londonis olnud Balti börsi vana hoone, mille nad soovisid osade kaupa kohale tuua, aga muinsuskaitse polnud sellega nõus. [11]

Kandideerimine Riigikogusse 2011. aastal[muuda | redigeeri lähteteksti]

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Kross Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Pärnumaa esinumbrina, olles üleriigilises nimekirjas teisel kohal. Ta sai roheliste nimekirjas kandideerinutest suurima häälesaagi, 3579 häält ehk 8,8% kõigist oma valimisringkonnas antud häältest, kuid Riigikokku ei pääsenud.[viide?]5. detsembril 2011 ühines ta Isamaa ja Res Publica Liiduga. IRL-i suurkogul 27. jaanuaril 2012 valiti ta IRL-i eestseisuse liikmeks. Samuti valiti ta IRL-i Tallinna piirkonna juhatuse ja IRL-i volikogu liikmeks.[viide?]

Venemaa süüdistused seotuses kaubalaeva Arctic Sea väidetava kaaperdamisega[muuda | redigeeri lähteteksti]

2012. aasta augustis püüdis Venemaa Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada, kahtlustades teda seotuses kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal, kuid Interpol ei võtnud palvet vastu ja saatis oma liikmetele sõnumi, kus kirjutas: "Palun võtta teadmiseks, et igasugune rahvusvaheline politseikoostöö läbi Interpoli kanalite Eerik Krossi asjas on vastuolus Interpoli konstitutsiooni ja reeglitega."[12] Eesti prokuratuur on kinnitanud, et neil ei ole mingeid tõendeid Krossi seotusest Arctic Sea kaaperdamisega.[13] Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Venemaa süüdistuste kohta 13. jaanuaril 2012: "Ma arvan, et tegemist on Vene eriteenistuste küllalt halvasti kokkutraageldatud erioperatsiooniga, kus püütakse Kross muuta rahvusvaheliselt kahtlustatavaks ja tagaotsitavaks.[14] Kross ise on öelnud, et tema ei tea laeval juhtunust midagi.[15]

Seoses süüdistustega on Krossile Venemaal kehtestatud viisakeeld, samuti ei lubatud teda mingil ajal USA-sse.[15]

Kandideerimine Tallinna linnapeaks 2013. aastal[muuda | redigeeri lähteteksti]

2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerib Eerik-Niiles Kross Tallinnas IRL-i nimekirjas, olles ühtlasi IRL-i kandidaat Tallinna linnapea kohale. Alguses Pärnus linnapeaks kandideerima pidanud Krossi kutsus erakond Tallinna otse enne valimisi.[15] Ajakirjanduses pälvisid tähelepanu Krossi valimiskampaania uudsed meetodid ja jõulisus.[16][17]

Augustis kutsus Kross üles pidama sisulist debatti[18], kuid septembris keskendus ta linnapea Edgar Savisaare ründamisele. Kross kuulutas plakatitel, et iga Tallinna perekond kaotab aastas Keskerakonna korruptsiooni tõttu 1000 eurot.[19] Tähelepanu pälvis ka juhtum, kui ta lennutas korruptsioonisüüdistustega plakati mudelhelikopteri abil Tallinna Televisiooni stuudio akna taha "Linnapea tunni" ajal, kui Savisaar esines otsesaates.[20][21] Lugu jõudis ka rahvusvahelisse meediaruumi.[22]

Krossi meeskond asutas veebilehe edgarsavisaar.ee, kuhu kogus artikleid korruptsioonist Tallinna Linnavalitsuses ja Keskerakonnas. Veebileht suleti septembris kohtu nõudmisel.[16][23] Kohus keelas IRL-il kasutada domeeninimesid, mis seostuvad Savisaare nimega.[24]

Agressiivse valimiskampaania tulemusel tõusis Krossi populaarsus Emori küsitluse andmeil 6 protsendilt augusti lõpus 12 protsendini septembri teisel poolel. Savisaare toetus langes samal ajal 48 protsendilt 44 protsendini.[25]

Veel enne valimiste eelse avaliku poliitreklaami keeldu oli Kross kutsutud esimese esinejana Maire Aunaste uude saatesarja "Mehed räägivad armastusest", kuid ootamatult keelas selle ära Eesti Televisiooni juhtkond. Esinemiskeeld veel enne keeluaja algust tekitas ajakirjanduses poleemikat.[15]

Kross on lubanud, et kui ta ei saa Tallinna linnapeaks, kandideerib ta 2015. aastal Riigikokku.[8]

Liiklusrikkumised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eerik-Niiles Kross on saanud korduvalt karistada kiiruse ületamise eest. 2013. aastal kirjutas Eesti Päevaleht, et kolme aasta jooksul oli Krossi karistatud 11 korral, kokku ulatusid trahvisummad 2800 euroni. Varasemaid karistusi ei kajastanud karistusregister aegumise tõttu. Värskeim karistus tol hetkel oli saadud 2013. aasta mais. Seejuures peatati ta 2013. aasta aprillis ja mais auto juhtimisel, ehkki jaanuaris oli Krossilt pooleks aastaks võetud ära juhiluba.[26][27][28]

16. augustil 2013 põhjustas Kross Pärnus avarii, eirates liiklusmärki "Anna teed".[29]

Kross on vastanud ajakirjanike päringutele liiklusrikkumiste kohta, et "ei teadnud karistuse tõsidusest", "palkas autojuhi", "on piirkiiruse unustanud", "teelõigul käisid ehitustööd" (mis ei vastanud tõele) ning "just hakkas aasta täis saama eelmisest [karistusest]" (ehkki tegelikult oli möödunud 6 kuud ja 13 päeva).[26]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eerik-Niiles Kross on kirjanike Jaan Krossi ja Ellen Niidu poeg.

Eerik-Niiles Krossi õde Maarja Undusk on kunstnik, vend Märten Kross[30] on kinnisvaraarendaja, filmiprodutsent ja fotograaf, poolõde Kristiina Ross on keeleteadlane ja tõlkija, poolvend Toomas Niit on psühholoog[31].

Esimest korda oli Kross abielus ülikooliajal. Aastatel 1992–1995 oli tema elukaaslane ameeriklanna Cynthia Babski, kellega ta elas koos USA-s. Vara jagamise asjus kestis Krossi ja Babski vahel pikka aega kohtuvaidlus. 1995. aastast elas ta koos ettevõtja Terje Taaliga, kellest sai abielludes Terje Kross. Abielu lahutati 2008. aastal[32]. 11. augustil 2011 abiellus Kross Tallinna toomkirikus kolmandat korda[33], tema abikaasa on Mary Kross. Eerik-Niiles Krossil on täiskasvanud tütar.[15]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mart Soidro. Täna Tartus 10 aastat tagasi. [1] "Eesti Ekspress" nr 17, 1998.
  2. 2,0 2,1 Vilja Kiisler. "VANA KULD: Tippluurajast siseministriks? Eerik-Niiles Krossi lugu" Eesti Ekspress, 13. jaanuar 2012.
  3. Jaan Väljaots, Kadri Paas. "Suller Antonio Angotti tuli Eestisse kahe kohvriga" Õhtuleht, 18. september 2002.
  4. "Angotti lasid riiki Kross ja Kõuts" Delfi/BNS, 16. juuni 2001.
  5. Toomas Sildam. "Komisjon kahtleb Krossi luuretegevuses" Postimees, 2. mai 2001.
  6. "Kaitsevägi: Laar tulistas Savisaare pilti" 21. veebruar 2001.
  7. Tarmo Michelson. "Mart Laar vassis ja valetas" Õhtuleht, 10. veebruar 2001.
  8. 8,0 8,1 Vahur Koorits. "Linnapeakandidaat Eerik-Niiles Krossi tegi jõukaks töökogemuse müük" EPL, 22. juuli 2013.
  9. Priit Hõbemägi. Eesti sõjaköök lööb Gruusias korda majja Eesti Ekspress, 4. september 2008.
  10. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 55
  11. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 314
  12. Krossi personaalne triumf Postimees.ee, 4. juuli 2013.
  13. "Michal: Venemaa uurijad võiksid Krossi Eestis küsitleda" Postimees.ee, 12. jaanuar 2012.
  14. "Mihkelson: Arctic Sea juhtum on halvasti korraldatud erioperatsioon" uudised.err.ee, 13. jaanuar 2012.
  15. 15,0 15,1 15,2 15,3 15,4 Krister Kivi, Tarmo Vahter. "SUUR INTERVJUU: Eerik-Niiles Kross tule all!" Eesti Ekspress, 19. september 2013.
  16. 16,0 16,1 Aleksander Krjukov. "Kivirähk: Savisaare ründamine IRL-i poolt mõjub populistlikult" uudised.err.ee, 12. september 2013.
  17. "Juhtkiri: ülekaal õhuruumis" Postimees, 14. september 2013.
  18. Kristel Kossar. "Kross: peame poriloopimise asemel sisulist debatti!" Postimees, 30. august 2013.
  19. "IRL-i 1000 euro tõestus" Äripäev, 19. september 2013.
  20. "Video: Kross ründas helikopteriga Savisaare otsesaadet TTVs" Postimees, 13. september 2013.
  21. "Käiku läks lennumasin: Kross kimbutas Savisaart isegi otseülekande ajal" Õhtuleht, 12. september 2013.
  22. "Valimistobeduse lagi? IRLi kopteritrikk sattus Venemaa veidrusi kajastavasse blogisse" Delfi, 17. september 2013.
  23. Rivo Veski. "Savisaar läks Krossi vastu kohtusse" Postimees, 13. september 2013.
  24. Helen Mihelson. "Kohus keelas IRLil Savisaare nime sisaldavate domeenide registreerimise ja kasutamise" Postimees, 17. september 2013.
  25. Urmet Kook, Anne Raiste. "Tallinnas on esikohal Savisaar, kuid Kross tegi suure hüppe" uudised.err.ee, 21. september 2013.
  26. 26,0 26,1 Kristjan Pihl. "Kuhu kihutad, meerikandidaat Eerik-Niiles Kross?!" EPL, 19. september 2013.
  27. "Eerik-Niiles Kross on sarikihutaja" Äripäev, 19. september 2013.
  28. Merike Teder. "Raske jalaga linnapeakandidaat Kross saab politseilt pidevalt trahvi" Postimees, 19. september 2013.
  29. "Eerik-Niiles Kross põhjustas Pärnus avarii" www.parnupostimees.ee
  30. 80-aastane Ellen Niit: vana on palju kergem olla kui noor, Postimees, 12. juuli 2008
  31. Ardo Kaljuvee. Kogu elu üleminekuajal, Eesti Päevaleht, 28. detsember 2007.
  32. Teistel andmetel oli see 2009. aastal veel lahutamata: "Eerik-Niiles Kross jagas naisega vara" Kroonika, 17. november 2009.
  33. Kais Allkivi "Eerik-Niiles Kross pidas üllatuspulmad" Õhtuleht, 13. august 2011.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]