Rangluumurd

Allikas: Vikipeedia
Tangentsiaalne (altpoolt 30- kuni 40-kraadise nurga alt) röntgeniülesvõte jalgrattaõnnetuse tagajärjel murdunud rangluust

Rangluumurd (fractura claviculae) on luumurd rangluus.

Täiskasvanud inimestel on see kodarluumurru järel kõige sagedasem luumurd.

See tekib inimesel õla peale kukkumisel, otsese (ka väikese) surve tõttu rangluule või (palju harvem, kui varem arvati) kukkumisel väljasirutatud käsivarrele.

Harva kaasnevad rangluumurruga veresoonte või närvide kahjustused.

RHK-10-s on rangluumurd tähise S42.0 all.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rangluumurd esineb kõige sagedamini vastsündinutel (sealhulgas rasketel sünnitustel) ja üldse lastel (umbes pool kõigist rangluumurdudest) ning noorukitel. Samuti esineb see sõltumatult east nende spordialade harrastajatel, millele on iseloomulik kehaline kontakt teise inimesega, ning sellistel spordialadel nagu suusasport, lumelauasõit, jalgrattasport ja ratsasport. Mootorratturitel võib kukkumisel rangluu murduda löögist kiivri alumiselt servalt.

Rangluumurd esineb

  • 70–80 protsendil juhtudest luu keskosas,
  • umbes 15% juhtudest (teistel andmetel 25–30 protsendil juhtudest) lateraalselt, st õlapoolses otsas,
  • 2–5 protsendil juhtudest mediaalselt, st rinnakupoolses otsas.

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rangluumurru esimesed sümptomid on nähtav ja kombitav ümar või astmeline koht luus, käsivarre näiv pikenemine ja muutunud peahoiak. Kannatanu tunneb surve ja liigutamise korral valu. Ta hoiab ebateadlikult õlavart ebaloomulikus asendis, mille korral valu on väiksem; seetõttu on õlg nähtavalt ettepoole kaldu.

Harva esineb lahtine luumurd (luu ots tungib nahast läbi). Sel juhul saavad mõnikord kannatada närvid ja veresooned. Veresoonte kahjustus võib põhjustada suure nähtava verevalumi.

Diagnoosimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sageli pannakse diagnoos juba kliinilise uurimise järel; sümptomiteks võivad olla ümarus või astmeline koht rangluus, valu surve korral, kombitavad luuotsad naha all ning krepitatsioon.

Diagnoosi kinnitab röntgeniülevaade.

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühel Vana-Egiptuse papüürusel on kirjeldatud rangluumurru ravina õlgade laialeajamist seliliasendis allaviidud abaluudega.[1]

Hippokrates kirjeldas tänapäeval konservatiivseks nimetatavat ravi – fikseerimist.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. [1] (pdf)
  2. [2]