Trondheim

Allikas: Vikipeedia
Trondheim

norra Trondheim

Trondheim komm.svg
Trondheimi vapp
Pindala: 341 km²
Elanikke: 177 300 (2012)

Koordinaadid: 63° 26′ N, 10° 24′ E63.43333333333310.4koordinaadid: 63° 26′ N, 10° 24′ E
Trondheimi asukoht
Asukoht Sør-Trøndelagi maakonnas
Trondheim (Norra)
Trondheim

Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras, Sør-Trøndelagi maakonna keskus. Asub Trondheimi fjordi lõunakaldal.

Norra suurimate linnade hulka kuuluvas Trondheimis elab umbes 177 000 elanikku.

Trondheim on oluline haridus- ja teaduskeskus – linnas asub Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikool ja sõltumatu uuringuorganisatsioon SINTEF.

11. sajandist kuni 1217. aastani oli Trondheim Norra pealinn.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saagade järgi asutas Trondheimi 997. aastal Norra kuningas Olav Tryggvason kauplemiskohana (kaupang).[1] Linnast sai peagi kuninga residents ning Norra pealinn.

Trondheim

1030. aastal maeti Nidarosi Stiklestadi lahingus hukkunud kuningas Olav Haraldsson ning tema hauast sai populaarne palverännupaik. Tema hauale püstitati väike puukabel. 11. sajandi lõpus ehitati selle asemel kivist Nidarosi toomkirik.

1151. aastal sai linnast Nidarosi peapiiskopkonna keskus.

1179. aastal leidis linnas aset Kalvskinneni lahing, milles kuningas Sverre Sigurdssoni väed võitsid trooninõudleja Erling Skakke vägesid.

Nidaros oli Norra pealinn 1217. aastani, mil noor kuningas Håkon Håkonsson Bergenist uue pealinna tegi.

Norras 1537. aastal toimunud reformatsiooni tagajärjel kaotati Nidarosi peapiiskopkond ning viimane peapiiskop Olav Engelbrektsson oli sunnitud pagema Hollandisse.

1658. aastal sõlmitud Roskilde rahulepinguga läks Trondheim koos Trøndelagiga Rootsi koosseisu. Kümne kuu pärast vallutais taanlased piirkonna tagasi, ning 1660. aastal sõlmitud Kopenhaageni rahuleping jättis linna Taani-Norra omandusse.

Trondheim on korduvalt kannatanud suurte tulekahjude käes. Kuna suurem osa linna hoonetest oli valmistatud puidust, põhjustasid tulekahjud suurt hävingut. Linn põles 1598., 1651., 1681., 1708., 1717. (sel aastal kaks korda), 1742., 1788., 1841. ja 1842. aastal. 1651. aasta tulekahju hävitas umbes 90% linna hoonetest. 1681. aasta tulekahju järel ehitati linn põhjalikult ümber. Ehitustöid juhtis kindralmajor Johan Caspar von Cicignon. Rajati hulk barokkstiilis hooneid ning laiu tänavaid.[1]

Teise maailmasõja ajal oli Trondheim, nagu ka suurem osa ülejäänud Norrat, Saksamaa poolt okupeeritud. Okupatsioon kestis 1940. aasta 9. aprillist kuni 1945. aasta 8. maini. Trondheimis tegutses kurikuulus Gestapo agent Henry Rinnan.

Nidarosi toomkirikus on kroonitud mitmeid Norra kuningaid.

Asukoht ja kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Trondheim rajati kohta kus Nidelva jõgi suubub Trondheimi fjordi. Jõesuue oli suurepärane koht varjulise sadama ehitamiseks.

Trondheimis valitseb mereline kliima. Kõige soojem temperatuur 35 °C mõõdeti Trondheimis 1901. aasta 21. juulil. Kõige madalam temperatuur −26,1 °C mõõdeti 1899. aasta veebruaris. Novembrist märtsini esineb linnas lumesadusid.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas tegutseb jalgpalliklubi Trondheimi Rosenborg.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ülevaade Trondheimi ajaloost. (inglise keel)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]