Trondheim
| Trondheim | |
|
|
|
| norra Trondheim |
|
|
|
|
 Trondheimi vapp |
|
| Pindala: 341 km² | |
| Elanikke: 177 300 (2012) | |
|
|
|
| Koordinaadid: 63° 26′ N, 10° 24′ Ekoordinaadid: 63° 26′ N, 10° 24′ E | |
 Asukoht Sør-Trøndelagi maakonnas |
|
|
Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras, Sør-Trøndelagi maakonna keskus. Asub Trondheimi fjordi lõunakaldal.
Norra suurimate linnade hulka kuuluvas Trondheimis elab umbes 177 000 elanikku.
Trondheim on oluline haridus- ja teaduskeskus – linnas asub Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikool ja sõltumatu uuringuorganisatsioon SINTEF.
11. sajandist kuni 1217. aastani oli Trondheim Norra pealinn.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Saagade järgi asutas Trondheimi 997. aastal Norra kuningas Olav Tryggvason kauplemiskohana (kaupang).[1] Linnast sai peagi kuninga residents ning Norra pealinn.
1030. aastal maeti Nidarosi Stiklestadi lahingus hukkunud kuningas Olav Haraldsson ning tema hauast sai populaarne palverännupaik. Tema hauale püstitati väike puukabel. 11. sajandi lõpus ehitati selle asemel kivist Nidarosi toomkirik.
1151. aastal sai linnast Nidarosi peapiiskopkonna keskus.
1179. aastal leidis linnas aset Kalvskinneni lahing, milles kuningas Sverre Sigurdssoni väed võitsid trooninõudleja Erling Skakke vägesid.
Nidaros oli Norra pealinn 1217. aastani, mil noor kuningas Håkon Håkonsson Bergenist uue pealinna tegi.
Norras 1537. aastal toimunud reformatsiooni tagajärjel kaotati Nidarosi peapiiskopkond ning viimane peapiiskop Olav Engelbrektsson oli sunnitud pagema Hollandisse.
1658. aastal sõlmitud Roskilde rahulepinguga läks Trondheim koos Trøndelagiga Rootsi koosseisu. Kümne kuu pärast vallutais taanlased piirkonna tagasi, ning 1660. aastal sõlmitud Kopenhaageni rahuleping jättis linna Taani-Norra omandusse.
Trondheim on korduvalt kannatanud suurte tulekahjude käes. Kuna suurem osa linna hoonetest oli valmistatud puidust, põhjustasid tulekahjud suurt hävingut. Linn põles 1598., 1651., 1681., 1708., 1717. (sel aastal kaks korda), 1742., 1788., 1841. ja 1842. aastal. 1651. aasta tulekahju hävitas umbes 90% linna hoonetest. 1681. aasta tulekahju järel ehitati linn põhjalikult ümber. Ehitustöid juhtis kindralmajor Johan Caspar von Cicignon. Rajati hulk barokkstiilis hooneid ning laiu tänavaid.[1]
Teise maailmasõja ajal oli Trondheim, nagu ka suurem osa ülejäänud Norrat, Saksamaa poolt okupeeritud. Okupatsioon kestis 1940. aasta 9. aprillist kuni 1945. aasta 8. maini. Trondheimis tegutses kurikuulus Gestapo agent Henry Rinnan.
Asukoht ja kliima [muuda]
Trondheim rajati kohta kus Nidelva jõgi suubub Trondheimi fjordi. Jõesuue oli suurepärane koht varjulise sadama ehitamiseks.
Trondheimis valitseb mereline kliima. Kõige soojem temperatuur 35 °C mõõdeti Trondheimis 1901. aasta 21. juulil. Kõige madalam temperatuur −26,1 °C mõõdeti 1899. aasta veebruaris. Novembrist märtsini esineb linnas lumesadusid.
Sport [muuda]
Linnas tegutseb jalgpalliklubi Trondheimi Rosenborg.
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 Ülevaade Trondheimi ajaloost. (inglise keel)
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Trondheim |
- Trondheimi kommuuni ametlik koduleht (norra keeles)
- Trondheimi ametlik koduleht (norra ja inglise keeles)
Oslo (Akershus) • Arendal (Aust-Agder) • Drammen (Buskerud) • Vadsø (Finnmark) • Hamar (Hedmark) • Bergen (Hordaland) • Molde (Møre og Romsdal) • Bodø (Nordland) • Steinkjer (Nord-Trøndelag) • Lillehammer (Oppland) • Oslo • Sarpsborg (Østfold) • Stavanger (Rogaland) • Hermansverk (Sogn og Fjordane) • Trondheim (Sør-Trøndelag) • Skien (Telemark) • Tromsø (Troms) • Kristiansand (Vest-Agder) • Tønsberg (Vestfold)
