Eesti Suusaliit

Allikas: Vikipeedia

Eesti Suusaliit on spordiorganisatsioon, mis toetab ja edendab Eesti suusaspordialasid: murdmaasuusatamist, ⁶suusahüppeid, kahevõistlust, mäesuusatamist, lumelauasõitu ja vigursuusatamist.[1]

Suusaliit koordineerib kogu suusasporti Eesti Vabariigis. See on Eesti suusaspordi kõrgeim esindusorgan Eesti Vabariigis ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Suusaliit on mittetulundusühing, millesse kuuluvad juriidilised isikud.[1]

Eesti Suusaliit loeb oma sünnipäevaks 28. novembrit 1921, mil Tallinnas Pikal tänaval asutati Eesti Talvespordi Liit. 15. märtsil 1935 võeti Eesti Talvespordi Liit Kõrg-Tatrates samal ajal toimunud 1935. aasta maailmameistrivõistlustel rahvusvahelise suusaföderatsiooni (FIS-i) täieõiguslikuks liikmeks.[viide?]

Suusaliit peab suusatamist Eesti rahvusspordiks. Oma põhiväärtusteks organisatsioonina on Eesti Suusaliit kuulutanud traditsiooni, professionaalsuse, pühendumuse, arengu ja hoolivuse.[1]

Eesti Ajalehtede Liit nimetas suusaliidu 2011. aasta pressivaenlaseks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Talvespordi Liidu juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast teist maailmasõda puudus seitse aastat juhtiv organisatsioon. Sõjaeelse Eesti suusajuhid represseeriti ja hukati. 1947. aastal moodustati Eesti NSV Suusasektsioon, mille etteotsa valiti presiidium. Presiidiumi tööd juhtis selle esimees.[viide?]

Eesti NSV Suusaföderatsiooni presiidiumi esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

25. mail 1990 jätkas tegutsemist Eesti Suusaliit, mis on 1921. aastal loodud Eesti Talvespordi Liidu õigusjärglane. Suusaliit jätkab vahepealsel ajal Eesti suusaelu juhtinud Suusaföderatsiooni tegevust. Suusaliidu presidendiks valiti Arnold Green. 1992. aasta juunis Budapestis toimunud FIS-i kongressil kinnitati ametlikult Eesti liikmelisus rahvusvahelises suusaföderatsioonis (FIS).[viide?]

Eesti Suusaliidu presidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Andrus Veerpalu dopingukahtlus[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirjanduses kritiseeriti Suusaliidu käitumist seoses Andrus Veerpalu dopingukahtluse juhtumiga 2011. aastal, kus Eesti Suusaliidu peasekretär Jüri Järv nimetas artikleid Veerpalu dopingust kuulujutuks ja Eesti Suusaliidu juhatuse liige Andres Jõesaar tegi liidu juhatusele ettepaneku minna Andrus Veerpalu vastaste dopingusüüdistustega välja tulnud meediaväljaande vastu kohtusse. Dopingukahtlust eitas ka Suusaliidu president Toomas Savi.[6]"Äsjast rahvuslikku tragöödiat seoses mitmekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu väidetava dopingu kasutamisega püüdis Eesti suusaliit lahendada Aaviksoo doktriini kohaselt: valetades ja varjates ning tõenäoselt mõjutades ka sportlast osalema tõe varjamises – kui sportlane ise üldse täpselt teabki, kuidas arstide ja treenerite meeskond temaga eksperimenteerib," kirjutas politoloog Ilvi Jõe-Cannon.[7][8][9][10][11][12][13]

Kuna ESL-i sekretariaat ei edastanud kõigile juhatuse liikmetele tõest infot ja väitis, et Veerpalu polnud andnud positiivset dopinguproovi, tegi Andres Jõesaar ettepaneku minna Andrus Veerpalu vastaste dopingusüüdistustega välja tulnud meediaväljaande vastu kohtusse. Kui selgus, et ka talle oli valetatud, vabandas ta ajakirjanike ees. Andres Jõesaar pole kunagi võtnud sõna dopingut pruukinud sportlaste kaitseks.[viide?]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]