Keemiarelv

Allikas: Vikipeedia

Keemiarelv (ka kemorelv) on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustub ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jpm. Keemiarelva võib pihustada ka lennukeilt või balloonidest lastes tuulel seda vaenlase peale kanda.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keemilisi aineid kasutati vaenlase vastu juba muinasajal. Kasutati nii taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi ja nooli aga ka suitsu. Näiteks on teada, et 400. a eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu. 1855. aastal kasutasid inglased Krimmi sõjas väävli põletamisel tekkivat suitsu.

1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1.3 miljonit inimest ja suri ca 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi protokolliga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeldudest alati kinni. Näiteks kasutas Itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas. II maailmasõjas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses (nt. Jaapan Hiina vastu) kuigi ka näiteks Saksamaal olid suured keemiarelvade varud. Peale sõda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre, täpselt märgistamata kohtadesse. Ründemürkide arendustegevus on jätkunud ka peale II maailmasõda. 1960ndatel sünteesiti VX gaas, 1970ndatel loodi binaarsed ründemürgid. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (nt. USA Vietnamis ja Iraagis). Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks: 20. märtsil 1995. Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ning umbes 5000 sai mürgituse. Venemaa kasutas fentanüülgaasi Moskva Dubrovka teatri pantvangidraama lahendamisel 26. oktoobril 2002, kus ohvreid oli üle saja.

Jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjalise kasutatavuse järgi jagunevad ründemürgid tapvateks ja ajutisi kahjustusi tekitavateks. Ründemürke iseloomustavad parameetrid LC50 - ründemürgi kontsentratsioon (mg/m3 ühe minuti jooksul), mis toob kaasa isikkoosseisu 50% suremuse ja LD50 - ründemürgi doos (mg kehakaalu kg kohta saaduna 1 minuti jooksul), mis toob kaasa isikkoosseisu 50% suremuse.

Mõju järgi inimorganismile jaotatakse mürkained järgmistesse gruppidesse:

  1. neuroparalüütilised ehk närvimürgid (näiteks sariin, somaan, tabuun, VX )
  2. sööbemürgid (näiteks ipriit, lewisiit)
  3. lämmatavad mürgid (näiteks kloor, fosgeen, difosgeen, lämmastiku oksiidid)
  4. üldtoimega ehk veremürgid (näiteks sinihape)
  5. ärritava toimega mürgid (näiteks adamsiit, CS, CN, CR, DA, DC )
  6. psühhotroopsed mürgid(näiteks BZ, LSD 25)

Mürgid võivad organismi tungida läbi naha, limaskestade, sissehingamisel või seedeelundkonna kaudu, lämmatavad mürgid ainult hingamisteede kaudu.

Kaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keemiarelva kaitsevahenditena kasutatakse gaasimaski, ABK-ülikonda, naha ja riietuse degaseerimist, vastumürgi süstimist ning kohest evakuatsiooni.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]