Deuteerium

Allikas: Vikipeedia

Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.

Deuteeriumi aatommass on 2,014101795 u (aatomimassi ühikut) ehk 3,344548127•10-27kg. Deuteeriumi tuuma ehk deutroni mass on vastavalt 2,01355323 u ehk 3,3436372•10-27kg

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt 1 2H aatom 6400 H aatomi kohta, ehk umbes 0,156 .

Lihtained ja ühendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülimalt väikestes kogustes esineb deuteerium kui lihtaine. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2.

Deuteeriumi levinuim ühend universumis on ühend prootiumi 1H aatomiga ehk 2H 1H või DH.

Deuteerium moodustab hapnikuga reageerides vee erivormi, mis on tuntud raske vee nime all.

Mürgisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele mürgised: umbes 15 protsendi vee asendamine raske veega (2H2O) tekitab rottidel tervisehäireid ja 25...30 % asendamine on surmav.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väikestes kogustes (paar grammi inimese puhul, enam-vähem võrdne raske vee loomulikku sisaldusega kehas) kasutatakse deuteeriumi meditsiinis ainevahetuse jälgimiseks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]