Seesamiõli

Allikas: Vikipeedia

Seesamiõli, mida pressitakse seesamiseemnetest, on kahte põhitüüpi.

Seesamiõli
  • Esimene on heleda värvuse ja kerge aroomiga ning omab hõrku pähklitmeenutavat maitsenüanssi.
  • Teine, tumedam aasiapärane seesamiõli on märgatavalt tugevama maitse ning lõhnaga.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Heledat seesamiõli sobib kasutada väga erinevate roogade valmistamisel alates salatikastmetest ja lõpetades praadimisega. Tumedam ja raskem seesamiõli leiab aga kasutust teatud aasiapäraste roogade maitsestamisel.

Seesamiõli on eriti populaarne india köögis, kuid tarvitatakse seda pea kogu Oriendis.

Seesamiõli suitsemispunkt on 215° C, mis teeb sellest suurepärase praadimisõli.


Tervislik toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seesamiõlis on palju polüküllastunud rasvhappeid, olles nende sisalduselt neljandal kohal peale saflooriõli, sojaõli ja maisiõli.

Suurimad tootjad ja toiteväärtus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimad tootjad 2008. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Myanmar Myanmar 216 135 24,7
Hiina Hiina 193 492 22,1
India India 100 500 11,5
Sudaan Sudaan 63 400 7,2
Jaapan Jaapan 43 640 5,0
Türgi Türgi 32 712 3,7
Uganda Uganda 25 800 2,9
Lõuna-Korea Lõuna-Korea 24 079 2,8
Saudi Araabia Saudi Araabia 14 811 1,7
Iraan Iraan 12 785 1,5
Maailm kokku 875 227 100
Toiteväärtus[2]
Koostisosa Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kalorsus 884 kcal
Lipiidid 100 g
Küllastunud rasvhapped 14,2 g
Monoküllastumata rasvhapped 39,7 g
Polüküllastumata rasvhapped 41,7 g
Fütosteroolid 865 mg
E-vitamiin 1,40 mg
K-vitamiin 13,6 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org. Kasutatud 11.01.2011. (inglise)
  2. "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov. Kasutatud 11.01.2011. (inglise)