Puugaas

Allikas: Vikipeedia
Generaatorgaasil töötav Adler Diplomat 3 (1941)

Puugaas tekib biomassi (eekätt puidu) kuumutamisel (üle 700°C) ilma õhu juurdepääsuta või gaasistamisel kuivdestillatsiooni ehk pürolüüsi meetodil. Puugaas koosneb süsinikoksiidist ehk vingugaasist, metaanist ja süsihappegaasist. Kütteväärtus on u 1,25 MWh/1000 m³. 100 kg puidust saab 34...40 m³ puugaasi.

Puugaasikatlaid kasutatakse soojusenergia tootmiseks. Puugaasi saab kasutada autokütusena naftasaaduste asemel. Teise maailmasõja ajal ja järel olid puugaasikütusel sõitvad autod mitmes Euroopa riigis tavalised. 1000 kg puitu asendab autokütusena tavapärastest sõidutingimustes eri andmetel 200...350 liitrit bensiini.

Esimese puu gaasistamise seadme valmistas teadaolevalt Gustav Bischof aastal 1839. Esimese puugaasil sõitva auto ehitas Thomas Hugh Parker aastal 1901.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]