Sõnnik

Allikas: Vikipeedia
Esiplaanil loomasõnnik, mis sageli on segu väljaheidetest ja heinast (põhust)

Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud toiduosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida põllumajanduses kasutatakse laialdaselt väetisena.

Sõnnikut kasutatakse väetisena, sest see sisaldab suhteliselt palju taimedele olulisi toiteaineid ja -sooli, näiteks lämmastiku- ja kaaliumiühendeid. Samuti sisaldab sõnnik rohkesti mikroorganisme, kes aktiviseerivad mullaprotsesse.

Sõltuvalt kuivainesisaldusest saab eristada tahedat (>16 %), poolvedelat (8–15 %) ja vedelat (<8%) sõnnikut [1]. Vedelat sõnnikut kutsutakse ka lägaks.

Sõnniku, eriti selle komponendi virtsa hoolimatu kasutamine ja jõudmine keskkonda kahjustab sealseid ökosüsteeme ja veekogudesse jõudes võib esile kutsuda eutrofeerumist ja veeõitsenguid.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Masing, V. (koost.). 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 238

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]