Valge sinep

Allikas: Vikipeedia
Valge sinep
Valge sinep Sinapis alba
Valge sinep Sinapis alba
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond: Ristõielised Brassiacaceae
Perekond: Sinep Sinapis
Liik: Valge sinep
Ladinakeelne nimetus
Sinapis alba
L.
Sünonüümid
  • Brassica hirta Moench
  • Sinapis alba subsp. alba

Valge sinep (Sinapis alba) on ristõieliste sugukonda sinepi perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taime kõrgus 17–85 cm, heal kasvukohal võib kasvada kuni 1,2 m kõrguseks. Lehed sulgjalt lõhestunud. Valge sinep õitseb juunist sügiseni. Õied on helekollased, koondunud kobarõisikutesse.

Viljaks kõdrad, mis on tihedalt kaetud harali karvadega. Viljanokk mõõkjas, vilja poolmetega tugevalt ühinenud[1]. Kõdrad asetsevad varre suhtes peaaegu horistontaalselt, seemned on kollakasvalged.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valge sinepi looduslik levila ulatub Vahemeremaadest Ees-Aasia ja Ida-Indiani. Roomlastega koos jõudis taim üle Alpide ja Kesk-Euroopa kloostriaedadesse, kust levis loodusesse. Eestis kasvab pärismaisena hajusalt prahipaikadel, sadamates, teede ääres ja põldudel. Eelistab kuiva päikesepaistelist kohta ja kasvab eriti hästi lubja- ning huumusrikastel savi- ja liivmuldadel.

Sinepiseemned

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravimina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sinepiseemned koosnevad kolmandiku ulatuses rasvasest õlist, lisaks sisaldavad valku ning glükosiid sinalbiini ja mürosiin, mis annavad sinepile tema terava maitse. Sinep ergutab ainevahetust: parandab maomahlade ja sülje eritumist, ergutab söögiisu ja mõõduka tarbimise korral kergendab seedimist. Sinep aktiveerib vereringet ja parandab suukoopa põletikke[2].

Kulinaarias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valge sinepi seemneid kasutatakse köögikunstis kas terveina või pulbristatuna. Pulbrist valmistatakse lauasinepit. Seemnetest valmistatakse ka aromaatset sinepiõli.

Valge sinepi maitse sobib eelkõige rasvasemate toitu, eriti eri liiki vorstide juurde ning eri liiki kastmete maitsestamiseks. Terveid seemneid kasutatakse marinaadide, kaunviljade ja karride koostises. Pulbersinepit lisatakse salatikastmetesse ja majoneesile.

Noortest värsketest sinepilehtedest saab maitsva salati. Neid kasutatakse nagu spinatit. Sinepilehed sobivad hästi suppidesse.

Teistest vürtsidest sobib hästi ingveri, sidruni ja sibulaga.

Teised kasutusviisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valget sinepit kasvatatakse tööstuslikult õlikultuurina. Õli kasutatakse söögiõlina ja seebi valmistamiseks. Samuti leiab taim rakendust meetaimena ja haljasväetisena.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Taimede välimääraja, Valgus, Taliin, 1975, lk199
  2. Rausch, A., Lotz, Brigitte., Maitsetaimede leksikon, Maalehe raamat, lk 266-269