Linaõli

Allikas: Vikipeedia
Linaõli

Linaõli on hariliku lina seemnetest pressimise teel saadud õli.

Keemiline koostis ja bioaktiivsed ühendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Külmpressi linaseemneõli sisaldab tähtsaid rasvhappeid nagu α-linoleenhape, mis on bioloogiline eelühend omega-3 rasvhapetele nagu eikosapenaeenhape, oleiinhape, linoolhape jt.

Külmpressi linaseemneõli sisaldab ka vaha. Vaha sisaldab steariinhapet (18,7%), oroothapet (32,5%), etüülalkoholi (43,1%) ja süsivesikuid(7%).

Samuti sisaldab külmpressi linaõli linavaiku, mis koosneb ligikaudu 20% proteiinist, 10% tuhast ning 30% ulatuses lahustuvatest ning söödavatest kiudainetest: polüsahhariidid, polüpeptiidid, glükoproteiinid.

Linaseemneõli keskmine joodi sisaldus on 179. Lina glükeemiline indeks (suhkur on GI skaalal 100) on 32. 100 gr jahvatatud linaseemneid (soovituslik päevakogus siiski 25 kuni max 50 gr) ära süües saame 450 kilokalorit : sellest kuni 40 gr rasva, 30 gr süsivesikuid, 3 gr mineraale, 7 gr grammi kiudaineid ja 20 grammi valku.

Linaõli sisaldab hulgaliselt proteiine[1] , vitamiine[2], flavanoide (luteoliin), askorbiinhapet ning mitmeid elemente. Olulised lina bioloogilised koostisosad on ka steroidid ja fütokemikaalid. Linaseeme sisaldab värskena 100 gr kohta 0,3 gr lignaane.

Mürgisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seemne endospermis ning lehe ja juurte vakuoolides asuv linamariin muundub raku seinte purunemisel tsüanogeenseks glükosiidiks ja hüdrolüüsitakse mürgiseks vesiniktsüaniidiks.

Vesiniktsüaniid on ohtlik kõigile selgroogsetele loomade, kaasa arvatud inimestele. Surmav kogus ühe annusena (mürgised ained ei akumuleeru) algab 35–150 µmol/kg kohta.

Kodune linapress

Valmistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kodustes tingimustes saab linaseemneõli valmistada kui purustada ja tampida seemned, keeta neid piisavas koguses vees ning koguda kokku keeduse peal hõljuv rasv. Külmpressi linaseemneõli valmistamiseks seemned purustatakse ja pressitakse ilma kõrgemaid temperatuure kasutamata.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravimina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Külmpressi linaseemneõli suurendab rakuplasma omega-3 rasvhapete kontsentratsiooni. Küllastumata rasvhapped[3] on südame esmaseks energiaallikaks ning kaitsevad südant ning veresooni ateroskleroosi (veresoone seinte paksenemine kolesterooli ja proteiini ühendite ning valgete vereliblede ladestumise läbi) ja teiste põletikuliste ning rütmihäiretega seotud seisundite eest.

Linaseemneõli segu veega vahekorras 1:1 võib kasutada põletuste raviks aga samuti võib loputada juuste väljalangemise korral toodud seguga juukseid 1 kord päevas;

Linaseemneõli kapslid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apteekides on saadaval ka linaseemneõli kapslitena. Kapslite manustamisel tuleb järgida kindalt etteantud juhiseid nii koguste kui ka sissevõtmisaegade osas, näit tund enne või pärast ravimite võtmist, kuna linaõlikapslid võivad sekkuda ravimite metabolismi.

Kuumpressitud linaõliga töödeldud puit

Värnits[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuumutamisel saadakse linaõlist värnits, mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel. Õlivärvi kuivamine on aeglane keemiline protsess, kus hapniku toimel tekivad ristsidemed rasvhapete molekulide vahel ja värnitsast moodustub polümeerne kile. Kuivamise kiirendamiseks lisatakse katalüsaatorit ehk sikatiivi.

Tehniline linaõli[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tehnilist linaõli (valmistatakse mürkkemikaalide osalusel) kasutatakse biodiisli tootmiseks, värvide, lakkide, peitside koostises, loomanahkade töötlemisel, määrdeainena, vahana, linoleumi tootmiseks, roostetõrjena. Linaõli kasutatakse libisemisvastase ainena betoonist valmistatud aladel nagu kõnniteed, trepid jne, kus külmumine ja sulamine põhjustavad materjali moondumisi.

Linakook

Säilitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna linaõli oksüdeerub valguse, õhu (mõlema eelmainitu osalusel hakkab kiirendatult toimuma linaõli küllastumata rasvhapete muundumine) ja kuumuse käes kiiresti, tuleks teda säilitada soovitavalt tumedat värvi õhukindlalt suletavas nõus ja valguse ning liigse soojuse eest kaitstud kohas (näit kelder, külmkapp). Kord avatud õlipudelit tuleks hoida õhukindlalt suletuna külmkapis. Külmpressi linaseemneõli on üsna lühikese säilivusajaga.

Linaseemnekook[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õli pressimise käigus järelejäävad seemnekestad väljutatakse pressist kokkupressituna ja kannavad nime "linaseemnekook". Linaseemnekooki kasutatakse linnu- ning loomasöödana aga ka muldade väetamiseks (ehk linaseemnesõnnikuna). [4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 2 spl linaseemet sisaldab : alaniini (4 gr), arginiini (10,8 gr), aspargiinhapet (10 gr), tsüstiini ( 3,8 gr), fenüülalaniini (4,5 gr), glutamiinhapet ( 20,2 gr), glütsiini (6,0 gr), histidiini (2,9 gr), isoleutsiini (4,6 gr), leutsiini (6,2 gr), lüsiini (3,9 gr), metioniini (2,3 gr), proliini (4,5 gr), seriini (3,2 gr), treoniini (4,6 gr), trüptofaani (2,3 gr), türosiini (2,7 gr), valiini (5,2 gr)
  2. B-rühma vitamiine B1, B2, B3, B4, B5 jne ning vitamiine C ja E alfa-, gamma ja delta tokoferoolina.
  3. Süda ja veresoonkond ning närvisüsteem ei omasta küllastunud rasvasid ning need ladustatakse südamelihases ja ka mujal organismis kui orgaanilised ladestised. Need blokeerivad vereringet, kahjustavad südant, takistavad rakkude uuenemist ning vere ja lümfivedelike ringlust. Nimetatud ringlevate süsteemide bioelektriline toimine aeglustub ja kohati halvatakse täielikult. Seetõttu on ülimalt eluline küllastamata rasvhapete tarbimine, mis ühinevad nii valkude kui hapnikuga, kandes neid sel moel läbi südame-veresoonkonna, närvisüsteemi, lümfiringluse jne.
  4. KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta, Veebiversioon (vaadatud 01.08.2013)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]