Kildagaas

Allikas: Vikipeedia
Kildagaasi puurtorn Pennsylvanias
Kildagaasi võimalikud esinemiskohad EIA 2011. aastal avaldatud uuringu järgi. Halliga märgitud riigid jäid vaatluse alt välja.

Kildagaas on kiltkivi pooridesse kogunenud maagaas.

Kui "traditsioonilise" maagaasi ammutamiseks puuritakse vertikaalne puurauk, mille kaudu gaasi mitte läbi laskvate pinnasekihtide alla kogunenud rõhu all olev gaas maapinnale tõuseb, siis kildagaasi ammutamiseks rakendatakse horisontaalseid puurauke ja gaasi sisaldavate kivimite hüdraulilist purustamist.

Esimene teadaolev tööstuslik horisontaalne puurauk puuriti 1929. aastal Texases. Kaua puudusid aga tehnoloogiad, mis võimaldanuks kildagaasi maapõuest kätte saada mõistliku hinnaga. Majanduslikult tasuvamaks aitas horisontaalset puurimist muuta telemeetria areng 1980. aastatel.

Läbimurde tegi kildagaas 21. sajandi esimese aastakümne lõpul. Tingimusi selleks aitasid luua fossiilsete kütuste järsk hinnatõus aastatel 20052008 ja sellega kaasnev ülepakkumine puurimisseadmete turul. Arenenud olid ka horisontaalse puurimise seadmed ja kivimite hüdraulilise purustamise vahendid.

Kildagaasi tootmist saab reguleerida vastalt hooajalisele nõudlusele ja see annab talle teatud eelise traditsioonilise maagaasi ees.

Kildagaas on seni võrdlemisi ulatuslikult kasutusele võetud Ameerika Ühendriikides. Eelkõige kildagaasi tootmise järkjärguline kasv viis USA gaasitoodangu kogumahu 2009. aastal Venemaast omast mööda, maailma tippu.

Kildagaasi kasutusele võtmine aitab kahandada erinevate riikide sõltuvust impordist ja mõjutab seeläbi oluliselt globaalset gaasiturgu. Näiteks on vajadus USA turule sihitud veeldatud maagaasi järele langenud ja tarnete ümbersuunamine Euroopasse on omakorda vähendanud nõudlust Venemaalt Euroopa riikidesse imporditava kõrgema hinnaga torugaasi järele.

Kildagaasi tootmise võimalikud negatiivsed mõjud keskkonnale ei ole veel kuigi hästi teada. Kardetakse, et tootmine põhjustab põhjavee saastumist metaani ja raskemetallidega. Puuraukudesse pumbatavasse vette lisatakse mitmesuguseid kemikaale.

Keskkonnaohud võivad takistada ulatuslikumat tootmist tihedalt asustatud kildagaasirikastes piirkondades nagu Ühendriikide idarannik.

2011. aasta juulis keelas Prantsusmaa esimese riigina kivimite hüdraulilise purustamise ehk frakkimise kildagaasi otsimiseks ja ammutamiseks. Quebecis kehtestati frakkimisele 2011. aasta märtsis moratoorium.[1]

Eestis võib kildagaasi leiduda graptolliidi-argilliidikihis (graptoliit-argilliit), mille kohal paikneb kukersiidi (põlevkivi) kiht.[2] Eesti põlevkivist on utmise teel põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadusena toodetud niinimetatud põlevkivigaasi.[3][4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]