Andrus Saar

Allikas: Vikipeedia

Andrus Saar (sündinud 21. novembril 1946 Viljandis) on Eesti sotsioloog, ajakirjanik ja ajakirjandusteadlane.[1]

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andrus Saar lõpetas 1965 Tallinna 46. Keskkooli, 1970 Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal ning 1976 TÜs aspirantuuri. 1977 kaitses ta Moskva Riiklikus Ülikoolis filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Функциональная типология радиопрограммы" ("Raadio saatekava funktsionaalne tüpoloogia").

1970–72 oli ta Eesti Raadio toimetaja, 1976–88 Tele-Raadiokomitee arvutuskeskuse insener, metoodik, vanemteadur ja osakonnajuhataja, ühtlasi 1979 TÜ eesti keele kateedri õpetaja, 1979–87 žurnalistika kateedri vanemõpetaja. 1988. aastal asutas ta sotsiaal- ja turu-uuringutefirma Saar Poll OÜ, milles sai ka juhatajaks, 1989–92 oli ta VCIOMi Eesti osakonna juhataja. Saar on õpetanud TÜ-s ajakirjandust ning olnud ka TPÜ, Õigusinstituudi, Audentese Ülikooli ja Eesti Kõrgema Kommertskooli (EBS) sotsioloogia- ja meediaõppejõud.[1]

Teadustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andrus Saare peamised uurimisvaldkonnad on olnud massikommunikatsioon, avalik arvamus ning kultuuri, rahvussuhete ja religiooni sotsioloogia. Ta on avaliku arvamuse uurimise suuna rajaja Eestis aastast 1983. Aastast 1985 on Saar osalenud paljudes rahvusvahelistes võrdlevates uuringuprojektides (Eurobaromeeter, sotsiaalne võrdõiguslikkus, Euroopa väärtused, maailma väärtused, Uus Balti Baromeeter, noored ja ajalugu, rahvusvaheline terrorism jt). Ta on American Association for Public Opinion Research (AAPOR) ja World American Association for Public Opinion Research (WAPOR) liige (1990–94). Saar on avaldanud vähemalt 40 teadustrükist.[1]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema isa oli Ants Saar.

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Massiteabevahendid ja avalik arvamus (kaasautor J. Kivirähk). Tallinn, 1987
  • Ausalt ja avameelselt. Avalikust arvamusest aastail 1984–1988. Poliitilistest kirgedest Eestimaal. Tallinn, 1989
  • Ett ryktes anatomi (kaasautorid G. Stütz, E. Tubin). Stockholm, 1991
  • När alla lyssande på radio: Moskvakuppen från Estlands horisont (kaasautorid G. Stütz, E. Tubin). Stockholm, 1992
  • EU through estonian public polls. // EBS Rev. (1999) 10
  • Riik ja rahvas: elanikkonna poliitiline kompetentsus. // Riigikogu Toim (2000) 1
  • Eesti elanike õigusteadvus. // Riigikogu Toim (2000) 2
  • Ce que les jeunes Estoniens pensent de l`Union Européennne. // Estonia. Rapport National. Tallinn, 2000
  • Aeg hoolida inimese muredest. Eesti edu hind. Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. Tallinn, 2005
  • Soviet legacy as the factor impacting attitudes respecting ethnic realtions. // Estonia. Interethnic relations and the issue of discrimination in Tallinn. Tallinn, 2006

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), lk 156–157
  • Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 447
  • Eesti majanduse biograafiline leksikon. Tallinn, 2000, lk 438
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.