Anton Jürgenstein

Allikas: Vikipeedia
Anton Jürgenstein

Anton Jürgenstein (1. november 1861 Vana-Vändra vald, Pärnumaa21. veebruar 1933 Tartu) oli eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik ja poliitik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Anton Jürgenstein sündis Vana-Vändra taluperemehe pojana, käis aastatel 18731875 Vana-Vändra kihelkonnakoolis ja 18761878 Kodavere kihelkonnakool ja peale Cimze seminari lõpetamist 1878–1882 tegutses aastail 1882–1883 abiõpetajana Kärus, 1883–1885 koduõpetajana ja vallakirjutajana Orajõel, 1885–1905 Vändra kihelkonnakooli koolijuhatajana ja õpetajana.

Anton Jürgenstein oli 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimestel kümnenditel üks mõjukamaid kirjanduskriitikuid ja poliitilisi publitsiste, Postimehe toimetuses (19061929) Jaan Tõnissoni lähedane sõber ja mõttekaaslane. Aastail 1898–1905 oli Anton Jürgenstein ajakirja Linda väljaandja ja vastutav toimetaja (algul koos Hindrik Prantsuga). Aastal 1906 sai temast Postimehe ajakirjanik, 19231929 vastutav toimetaja. 1929. aastal valiti ta Eesti Ajakirjanikkude Ühingu auliikmeks.

Anton Jürgenstein valiti 1907 Vene Riigiduumasse ning oli hiljem ka I ja II Riigikogu liige.

Anton Jürgenstein on maetud Tartu Vana-Peetri kalmistule. Aastal 1939 avati talle ausammas Vändras.

Malepartii Capablancaga[muuda | muuda lähteteksti]

Anton Jürgenstein oli kirglik maletaja. Kui tulevane maailmameister (aastatel 192127) José Raúl Capablanca pidas detsembris 1913 Tartus malesimultaani, siis kaotas ta partii Anton Jürgensteinile. Mängu kirjeldus ja partii käigud on ära toodud Jürgensteini raamatus "Minu mälestused" II, Tartu 1927 (peatükis "Väikene intermezzo malega", lk 139–142), samuti Valter Heueri raamatus "Male lugu", Tallinn 2008 (lk 506–508). Heino Puhvel on sellest kirjutanud novelli "Anton Jürgensteini suurpäev" (Looming 1998/12, lk 1834–50).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Anton Jürgensteini abikaasa oli Alide Hermine Annette Emberg, nad abiellusid aastal 1890; neil sündisid poeg ja kuus tütart, tütre Eva abikaasa oli August Kerem, tütre Margarete abikaasa oli ajakirjanik Voldemar Kures, tütre Marta abikaasa oli advokaat Friedrich Rosenberg, tütre Else Aino abikaasa oli advokaat Albert Vilms.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Juta. Neljajärguline kurblik luulelugu" (näidend), Tartu 1886, 58 lk; 2. trükk: Viljandi 1914
  • "Arvustuslised kirjatööd", Tartu 1918 (kaanel 1919), 170 lk; sisaldab artiklid: "Jakob Tamm ja tema luuletused"; "Dr. Mihkel Veske"; "J. V. Jannseni elust"; "J. V. Jannseni ja C. R. Jakobsoni ilmavaate kujunemisest" ; "Kreutzwaldi vabameelsus"
  • "Kultuurilist ja poliitilist nipet-näpet Eesti kaugemast ja lähemast minevikust", Tallinn 1921, 56 lk; sisu: "Saladuslik haud Kullamaa kirikus"; "Mina olin Palermos"; "Moosese kepp ja Aaroni suitsetamise pann"; "Esimene Eesti "sotsialdemokraat" ehk kuidas Mats Tõnisson poliitikameheks sai"; "Meie audients Preisi prints Heinrichi juures"
  • "Eesti kirjandus", Tartu 1925, 62 lk
  • "Carl Robert Jakobsoni elu ja töö", Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1925, 115 lk
  • "Minu mälestused" I-II, Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 192627, 218 + 254 lk; 2. trükk ühes köites: Eesti Päevalehe ja Akadeemia raamatusari Eesti Mälu, 44. raamat; järelsõna: Rutt Hinrikus, Tallinn 2011, 384 lk; ISBN 9789949475315

Kirjandus ja välislingid[muuda | muuda lähteteksti]