Anton Jürgenstein

Allikas: Vikipeedia

Anton Jürgenstein (1. november 1861 Vana-Vändra vald, Pärnumaa21. veebruar 1933 Tartu) oli eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik ja poliitik.

Anton Jürgenstein oli 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimestel kümnenditel üks mõjukamaid kirjanduskriitikuid ja poliitilisi publitsiste, Postimehe toimetuses (1906- 29) Jaan Tõnissoni lähedane sõber ja mõttekaaslane.

Anton Jürgenstein valiti 1907 Vene Riigiduumasse ning oli hiljem ka I ja II Riigikogu liige.

Anton Jürgenstein on maetud Tartu Vana-Peetri kalmistule. Aastal 1939 avati talle ausammas Vändras.

Sisukord

Õpingud [muuda]

Pedagoog [muuda]

Anton Jürgenstein oli aastatel 188283 õpetaja Käru kihelkonnakoolis, siis koduõpetaja Orajõel ning 1885- 1905 Vändra kihelkonnakooli õpetaja ja juhataja.

Ajakirjanik [muuda]

Aastail 1898-1905 oli Anton Jürgenstein ajakirja Linda väljaandja ja vastutav toimetaja (algul koos Hindrik Prantsuga). Aastal 1906 sai temast Postimehe ajakirjanik, 192329 vastutav toimetaja.

Malepartii Capablancaga [muuda]

Anton Jürgenstein oli kirglik maletaja. Kui tulevane maailmameister (aastatel 192127) José Raúl Capablanca pidas detsembris 1913 Tartus malesimultani, siis kaotas ta partii Anton Jürgensteinile. Mängu kirjeldus ja partii käigud on ära toodud Jürgensteini raamatus „Minu mälestused” II, Tartu 1927 (peatükis "Väikene intermezzo malega", lk 139–142), samuti Valter Heueri raamatus "Male lugu", Tallinn 2008 (lk 506–508). Heino Puhvel on sellest kirjutanud novelli "Anton Jürgensteini suurpäev" (Looming 1998/12, lk 1834–50).

Isiklikku [muuda]

Anton Jürgensteini abikaasa oli Alide Hermine Annette Emberg, nad abiellusid aastal 1890; neil sündisid poeg ja kuus tütart.

Teosed [muuda]

  • "Juta. Neljajärguline kurblik luulelugu" (näidend), Tartu 1886, 58 lk; 2. trükk: Viljandi 1914
  • "Arvustuslised kirjatööd", Tartu 1918 (kaanel 1919), 170 lk; sisaldab artiklid: „Jakob Tamm ja tema luuletused“; „Dr. Mihkel Veske“; „J. V. Jannseni elust“; „J. V. Jannseni ja C. R. Jakobsoni ilmavaate kujunemisest“ ; „Kreutzwaldi vabameelsus“
  • "Kultuurilist ja poliitilist nipet-näpet Eesti kaugemast ja lähemast minevikust", Tallinn 1921, 56 lk; sisu: "Saladuslik haud Kullamaa kirikus"; "Mina olin Palermos"; "Moosese kepp ja Aaroni suitsetamise pann"; "Esimene Eesti "sotsialdemokraat" ehk kuidas Mats Tõnisson poliitikameheks sai"; "Meie audients Preisi prints Heinrichi juures"
  • "Eesti kirjandus", Tartu 1925, 62 lk
  • "Carl Robert Jakobsoni elu ja töö", Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1925, 115 lk
  • "Minu mälestused" I-II, Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 192627, 218 + 254 lk; 2. trükk ühes köites: Eesti Päevalehe ja Akadeemia raamatusari Eesti Mälu, 44. raamat; järelsõna: Rutt Hinrikus, Tallinn 2011, 384 lk; ISBN 9789949475315

Kirjandus ja välislingid [muuda]