Raul Rebane

Raul Rebane
Sündinud	6. oktoober 1953 (70-aastane); Pärnu, Eesti
Rahvus	eestlane
Alma mater	Tartu Ülikool
Elukutse	meediakonsultant
Tunnustus	Valgetähe IV klassi teenetemärk

See artikkel räägib ajakirjanikust ja meediakonsultandist; kabetaja kohta vaata artiklit Raul Rebane (kabetaja).

Raul Rebane (sündinud 6. oktoobril 1953 Pärnus) on eesti ajakirjanik ja kommunikatsioonikonsultant.

Raul Rebane töötas 1977. aastast Eesti Televisiooni spordisaadete toimetuses. Ta on kajastanud ajakirjanikuna sporti 17 olümpiamängudel, neist 12 korda kohapeal. Aastatel 1998–2008 kuulus olümpiamängude EBU (European Broadcasting Union) infogruppi. Pärast ETV-st lahkumist on tegutsenud peamiselt konsultandina. On algatanud mitmeid projekte, millest kettaheitja Gerd Kanteri olümpiavõitjaks aitamine on pälvinud suurt rahvusvahelist tähelepanu.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

1960–1964 Pandivere algkool
1964–1968 Väike-Maarja Keskkool
1968–1971 Tallinna Spordiinternaatkool kergejõustiku erialal
1971–1977 Tartu Riiklik Ülikool ajakirjanik-toimetaja

Tööelu[muuda | muuda lähteteksti]

Raul Rebane alustas ETV spordisaadetes tööd 1975. aastal praktikandina.
1977–1994 spordireporter.
1994–1998 programmijuht.
1998-1999 TV 1 programmijuht
1999. aastast töötas konsultandi, koolitaja, strateegilise nõustajana. Konverentsiesineja.
2005–2023 on olnud publitsist ja kolumnist. Infosõdade ja psühholoogiliste operatsioonide temaatika tutvustaja ja populariseerija Eestis. Eesti Mälu Instituudi nõukogu liige.

Olümpiavõitja projekt[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aasta sügisel lõi Raul Rebane meeskonna kettaheitja Gerd Kanteri abistamiseks. Koostöö kestis 12 aastat ja oli väga edukas. Gerd Kanter tuli 2007. aastal Osakas maailmameistriks ja 2008. aastal Pekingis olümpiavõitjaks. 2012. aastal Londoni olümpiamängudel võitis Kanter pronksmedali. Kogu karjääri vältel võitis Gerd Kanter kokku 11 tiitlivõistluste medalit, mis teeb temast läbi aegade ühe edukama Eesti kergejõustiklase. Meeskonda kuulusid: Vésteinn Hafsteinsson (treener), Indrek Tustit (füsioterapeut, alates 2013 ka treener), professor Mihkel Zilmer (toitlustamise konsultatsioon), Aadu Krevald (biomehhaanika), Hans Üürike (koduleht, statistika), Uno Ojand (abitreener kuni 2006). Gerd Kanteri meeskonna metoodika ja tegutsemispõhimõtted on hiljem olnud eeskujuks paljudele sportlastele ja treeneritele.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2008 – Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia (olümpiavõitja Gerd Kanteri taustajõudude pikaajalise tulemusliku juhtimise eest)
2009 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[1]
2010 – Euroopa Kergejõustikuliidu Innovatsioonikonkursi peapreemia tööga „Sportlase sotsiaalne roll“^[2]
2017 – Postimehe aasta arvamusliider^[3]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Raul Rebane on 1976. aastast abielus haridusteadlase Epp Rebasega (sündinud Jeret).

Raul Rebane peab ennast identiteedilt virulaseks, sest kasvas üles Lääne-Virumaal Pandivere külas. Kuulus Eesti noortekoondisse kergejõustikus. Meistrikandidaat males. Tema vanaisa Mihkel Ausmaa ja vanaisa kolm venda olid politseinikud, mistõttu pere kannatas rängalt 1941. aasta 14. juunil toimunud küüditamisega, kui enamik perest viidi Siberisse.

2007–2018 tegutses ainult sugulastest koosnev Sugulaskoor Ausmaa, milles Raul Rebane laulis. Koori repertuaari oluline osa oli Siberist ja vangilaagritest toodud laulud, mille osa autor oli Raul Rebase onu Mihkel Ausmaa. Koor osales mitmel laulupeol, ka eliitkoorina.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

"Albertville ja nüüd Barcelona" (üks autoritest), Vikertrükk 1992
"Helsingist Helsingisse" (üks autoritest), Eesti Päevalehe Kirjastus 2005, ISBN 9985956583
"Gerd Kanter. 15 sammu võiduni", autorid Raul Rebane ja Gerd Kanter, ISBN 9789949182930
"Hirmust eduni. Meediasuhtluse 8 reeglit", autor Raul Rebane, Tallinna Trükikoda ISBN 978-9949-686-07-0
"Как стать Олимпийским чемпионом Герд Кантер", autor Raul Rebane, Menu Meedia 2018